Mart Laar, siseminister Mart Helme mängis Soome ajakirjanike juures hiljuti mõttega, et Eesti vajab NATOsse panustamise kõrvale ka plaan B-d. Kuidas teie kui endine kaitseminister kommenteerite plaan B olemasolu või vajadust? Kas Eestil peaks olema plaan B?
Oskan sellele vastata järgmist: mingit plaani B pole olemas, pole kunagi olnud ning selle järele pole ka mingit vajadust. On ainult plaan A – Eestit igal juhul kaitsta.
See plaan on tuginenud kolmele sambale: esiteks toimivatele liitlassuhetele ja kuulumisele NATOsse, teiseks Eesti enda esmasele kaitsevõimele ning kolmandaks laiapõhjalisele riigikaitsele, mis tugineb tugevale kaitsetahtele. Kõik see loob kokku heidutuse, mis on meie julgeoleku nurgakiviks.
Plaan B tähendab selles raamistikus mingite erisuhete otsimist Venemaaga, nagu mitmed Helme partnererakonnad Euroopas seda teha üritavad. Eks seda on meiegi regioonis varemgi juhtunud. Moskva tahtmiste ees alistumine pole siiski tee, mida Eesti peaks valima.
Saan aru, et siseminister soovis Soomes kõva mees olla ja šokiteraapiat rakendada, kuid seda ei pea siiski tegema Kremli propagandistide plaati käiates. Kui siseminister küsiks endalt, kas Eesti julgeolek on peale tema esinemist Soomes tugevam või mitte, peaks ta endale tunnistama, et mitte.
Kunagi keegi Päts leidis ,et leping venemaaga on parim kaitse ja sai vene baaside lepingu.