Urmas Reinsalu: Kristen Michali valitsuse kümme valet

Isamaa esimehe Urmas Reinsalu ettekanne Vabariigi Valitsuse umbusaldamisel Riigikogus 19. oktoobril 2026.

Riigikogu esimees!
Peaminister Kristen Michal!
Head Eesti inimesed!
Parlamendi liikmed!

Täna arutame seda, kas Kristen Michali peaministriks oleku ajal on valitsus oma ametis läbi kukkunud või mitte. Umbusaldusavalduse esitajate vastus on ühemõtteline: jah, on! Mitte ainult valesti tehtud otsuste tõttu, vaid seetõttu, et ta on kaotanud usaldusväärsuse, tegelikkuse taju ja ühiskonna laiema toetuse.

Ei ole mõtet salata, et tänase umbusaldusavalduse tulemus on teada. Taktikaliselt hea uudis Kristen Michalile: sotside toetuse tõttu jääb ta ametisse ja saab lähemas tulevikus oma agendaga jätkuda. Halb uudis valdavale enamikule Eesti inimestele: see valitsus jääb veel lähiajal ametisse.

Selle umbusaldusavalduse mõte on esitada süüdistuskokkuvõte Kristen Michali valitsuse tegevuse ja tegevusetuse kohta. Me kuulame ära süüdistuse ja seejärel peaministri kaitsekõne. Siis toimub hääletus ja Eesti kodanikud saavad selguse, kes toetab siin saalis Kristen Michali valitsust. Tänasel päeval on hääletamata jätmine poliitiline kaasvastutus kõige sellega kaasuvaga selle valitsuse poliitilise agenda eest.

Aralt käituvad need, kes ütlevad, otsekui peaks umbusaldusavalduse esitamine sisaldama mingisugust plaani edasiseks tegevuseks. Ei! Umbusaldusavalduse definitsioon ongi küsimus, kas usaldatakse või ei usaldata. Ja meie ei usalda! Kui mingi ime läbi peaks Kristen Michali valitsus täna kukkuma, siis see tähendab seda, et Kristen Michal ei ole lähemas tulevikus peaminister ja vastavalt Eesti põhiseadusele peab ametis olev president esitama uue kandidaadi.

Täna on süüdistuskokkuvõtte aeg ja kohtuotsuse aeg saabub – mitte siin saalis, mitte poliitilise juhtkonna käte ja tahte läbi, vaid Eesti meeste ja naiste valiku läbi otsusena märtsis 2027.

Olukord on rahvusvaheliselt ja objektiivsete asjaolude tõttu keeruline. Seda me tajume kõik, kogu rahvas. Me vajame just sellistes oludes valitsust, kes on aus ja suuteline inimesi liitma, mitte vastandama ja hirmutama – valitsust, mis ei rajane valedel. Kristen Michal on valeliku poliitika jätkamisel olnud Kaja Kallase valitsuse, kuhu kuulusid Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid, jätkaja.

„Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse,“ teatas Kaja Kallas enne valimisi.

Millised on olnud valed Kristen Michali juhitud valitsuse poolt? Peaministri jutt, et tema majandusplaan töötab, on vale. Peaminister rääkis alles laupäeval, et Eesti majandus kasvab Euroopa Liidu keskmisest kaks korda kiiremini. Kuid vaadakem olukorda aastate lõikes: 2023 – peaaegu 3% langus, 2024 – stagnatsioon, 2025 – vaid 1,3% kasv ning need numbrid on saavutatud tagasiulatuva inflatsiooni korrigeerimisega. Alles 2026 on näha nõrka taastumist, mis rajaneb laenurahal. Inimeste reaalne ostujõud on viie aastaga peaaegu paigal seisnud, inflatsioon olnud pikka aega Euroopa Liidu kõrgeim ja tõstab uuesti pead. Erainvesteeringud on nõrgad ja kõik see toimub hiiglasliku riigivõla kasvu taustal. Võlg kasvab kiiresti ja eelarvepuudujääk on suur. Intressikulud seovad järjest rohkem raha, mida võiks suunata haridusse, tervishoidu või peredele.

Peaminister räägib kindlast suunast tulevikku. Tegelikkus on teine: inimesed tunnevad end majanduslikult ebakindlalt. 85% meie inimestest muretseb igapäevaste kulude pärast. See ei ole töötav plaan, see on läbikukkumine.

Teine vale on see, et riigirahandus on korda tehtud. Eesti riigivõlg on kasvanud muret tekitava kiirusega. Riigieelarve seadust lubati läbipaistvana, ka see on osutunud valeks. Tegelikku kulude kokkutõmbamist pole toimunud. Veel mõni aasta tagasi oli võlg oluliselt väiksem, täna on see juba üle 11 miljardi euro ja kasvab edasi. 2030. aastaks prognoositakse riigivõla peaaegu kahekordistumist.

Me ei laena enam peamiselt investeeringuteks, vaid jooksvate kulude katteks. Peaminister vastutab kogu eelarvepoliitika eest. Tema all on võlakoormus tõusnud, tema all on intressikulu muutumas ühe koormamaks, tema all on eelarvepuudujääk kasvav, mitte kahanev.

Kolmas vale on see, et tegeldakse demograafilise kriisi lahendamisega. Eesti sündimus on kriitiliselt madal. Perepoliitika on jäänud pealiskaudseks.

Valitsus räägib palju tulevikust, aga ei paku ühtegi tõsist pikaajalist lahendust, mis annaks peredele kindlustunnet lastelisa saada. Demograafia ei ole üks teema teiste seas, see on Eesti püsimise küsimus. Ka siin on valitsus läbi kukkunud, sest vastupidiselt sõnadele on perede kindlustunnet reaalsete poliitiliste sammudega ja süstemaatiliselt lõhutud.

Neljas vale on see, et tagatakse õpetajate ja haridusrahva kindlustunne. Tegelikult on lubadusi õpetajatele murtud. Haridusvaldkonnas valitseb pidev reformitõmblemine, õpetajad on üle koormatud bürokraatiaga, järelkasvuprobleemid süvenevad ja süsteem on viidud juhtimiskriisi. Haridusminister tegutseb peaministri vastutuse all. Kui haridussüsteem on kaoses, vastutab peaminister.

Viies vale on see, et suudetakse tegeleda poliitilise juhtimise tasemel tõhusalt riigikaitsega. Tegelikult on riigikaitse arenenud mitte valitsuse tõttu, vaid vaatamata valitsusele.

Kaitsekulud on tõstetud 5%i SKPst. Seda oleme ühiselt toetanud ja see on õige. Aga see ei vabasta vastutusest hangete skandaalide eest. Mürsu- ja moonahangete juhtumid on õõnestanud usaldust. On olnud valesid, otseseid näkku valetamisi, vastuolulisi selgitusi, dokumentide kadumist ja vastutuse vältimist.

Peaminister on väitnud, et ta ei teadnud või sai teada alles hiljem, kogu Eesti rahvaga koos. See on vastutuse eest põgenemine. Riigikaitse on liiga tõsine valdkond, et peaminister saaks end mugavalt distantsile seada. Kui kaitsehangetes valitseb segadus ja usaldamatus meie eluliselt kriitilises küsimuses, siis vastutab peaminister.

Lisaks hangete segadusele tuletan meelde puterdamist poliitilise juhtimise tasemel, mis puudutas täiendavat moonahanget, mis oli Kaitseväe juhataja taotlus, mida lükati ja lükati edasi. Samuti võimetust Kaitseväe taotlusel reageerida sellele, mis puudutab droonivõime loomist ja ülesehitamist.

Kuues vale. Energeetikas lubati töötavat plaani. Mäletate, millal toimus eelmine kord Kristen Michali valitsusele umbusaldusavaldus? 2025. aasta veebruarikuus, kui Kristen Michal tuli lagedale ideega, milles ta oli kokku leppinud Lauri Läänemetsa ja Kristina Kallasega seoses miljardite eurode dotatsiooniskeemiga meretuuleparkidele. Siis see umbusaldusavaldus ei läinud läbi, kuid valitsus taganes – vähemasti taktikaliselt – sellest plaanist. Sellel umbusaldusavaldusel oli distsiplineeriv mõju, sest see peegeldas ühiskonnas ekspertide, ettevõtjate ja avalikkuse nõutust ning meelepaha ebaadekvaatsele energiapoliitikale.

Töötavat plaani energeetikas ei ole, tegelikkus on lahenduste puudumine. Eesti energiajulgeoleku ja hinnataseme küsimus on jäänud lahendamata. Tööstus kannatab, inimesed maksavad kõrgeid arveid.

Täna arutasime riigieelarve kontrolli erikomisjonis küsimust, mis puudutas mootorikütuste hinnatõusu probleemi. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, erialaliidud ja transpordikütuste liit on saatnud valitsusele kirja, kus nad paluvad sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega tähtajalist diisliaktsiisi langetamist. Ma küsisin, härra peaminister, nende organisatsioonide esindajate käest, mida on valitsus vastanud. Vastus oli, et mitte midagi! Mitte ühtegi vastust, mitte silpigi kirjalikul kujul ei ole valitsuselt laekunud.

Me vajame energeetikas usaldusväärset pikaajalist plaani, mis ühendaks varustuskindluse ja hinnastabiilsuse investeeringuid, kuid seda ei ole. Energeetikas kindlustunnet ei ole.

Seitsmes vale: maksud ei tõuse. Tegelikkus on kaasa toonud nende viimaste aastate jooksul Eesti lähiajaloo pretsedenditult suurima maksutõmblemise. Kaudsete maksude koormuselt on Eesti Euroopa Liidu riikide seas tipus ja see lööb kõige valusamalt just väiksema sissetulekuga inimesi, maapiirkondade elanikke, lastega peresid ja eakaid.

Ees ootavad uued maksutõusud, mille valitsus on kehtestanud juba valimistejärgsesse aega.

Kaheksas vale: lubati mõistlikku keskkonnapoliitikat. Tegelikkuses saime ideoloogilise rohepöörde, mille sümboliks on tõmblemine kliimaseaduse ümber, mida härra Michal – tõsi, siis veel kliimaministri ametis – nimetas pidulikult uueks Eesti põhiseaduseks keskkonnavaldkonnas. Tegelikkus on täielik kaos kliimapoliitika ümber, mida see valitsus on püüdnud korraldada. Valitsus ei ole suutnud meie majanduse konkurentsivõime huvisid Euroopa Liidu tasemel tõhusalt kaitsta, vaatamata lubadustele Eestis.

Eestis räägitakse ühte juttu ja paraku otsused, mis tulevad Euroopa Liidu tasemel, ei ole sellega sugugi kooskõlas.

Üheksas vale: otsekui Eesti ei nõudnud pretsedendina senises sanktsioonipoliitikas Solikamski strateegilise ressursitehase kõrvaldamist sanktsiooninimekirjast. Täna me teame, et tegelikkuses see toimus. See tähendab muutust meie senises liinis, mis on olnud põhimõtteline selles osas, et ükskõik millised majanduslikud või ärilised kaalutlused ei tohi olla väljavabandatav argument ühegi liikmesriigi poolt sanktsioonipoliitika kestmisel.

Mida ütles meile peaminister? Sarnaselt moonaskandaaliga ja mürsuskandaaliga, et tema ei tea midagi, tema ei tööta Välisministeeriumis, tema ei ole Välisministeeriumi ametnik, seetõttu teda ei peetud vajalikuks informeerida ja tal puudub igasugune adekvaatne ülevaade niisugusest strateegilisest küsimusest. Peaminister, kes mugavalt jälgib oluliste otsuste langetamist nii rahvusvaheliselt kui ka riigisiseselt tagapingist, sest nii otsekui on ohutum.

Kümnes vale on kindlustunde pakkumine juhtimises. Tegelikkus on teine. Peaminister Michal on korduvalt esitanud fakte, mis ei vasta tõele, ja taganenud vastutusest ning külvab ühiskonnas lõhesid valede ja hirmutamise abil. Selle asemel, et otsida ühist keelt, ta vastandub. Näib sageli, justkui ta ei teaks, mis riigis tegelikult toimub, mis on Eesti inimeste arusaamine ja hoiak sellest, kas riigi poliitiline kurss liigub inimeste õiglustunde ja arusaamade kohaselt või mitte, milline on kodanike hoiak ja ootused. See ei ole peaministri tase, härra Michal.

Kokkuvõtteks: Kristen Michali valitsus peab ametist lahkuma, sest majanduspoliitika on ebaõnnestunud, riigi rahandus on viidud võlakoormuse kiire kasvu teele, demograafia, haridus ja energeetika probleemid on jäetud lahendamata. Kaitsehangetes on usaldus õõnestatud ja ei ole oldud suuteline astuma adekvaatseid samme selle taastamiseks. Peaminister ise on kaotanud usaldusväärsuse – valetamise, ülbuse ja tegelikkusest eemaldumise tõttu.

Head parlamendi liikmed!

Kui te hakkate hääletama, siis olete silmitsi sellega, et annate oma, rahvaesindaja vaates hinnangu sellele, milline on teie arusaamine konkreetsetest, ka siin esile toodud skandaalidest. Kuid te annate ka hinnangu selle valitsuse poliitilisele agendale tervikuna, mida on tehtud ja mida tegemata jäetud.

Head Eesti inimesed!

Täna te ei saa siin saalis nuppu vajutada. Siin saalis on 101 parlamendi liiget ja osa parlamendi liikmeid, kes on umbusaldusavalduse esitanud, hääletab selle umbusaldusavalduse poolt. Suur osa parlamendiliikmeid jääb kõrvale. Nad ei hääleta, nad ei julge toetada oma hääletusel Kristen Michalit, kuid valivad mugavama tee ega hääleta üldse. Aga mitte hääletamine tähendab seda, et tegelikult võetakse täielik poliitiline kasvavastutus selle eest, mida Michali valitsus on poliitiliste otsustena kujundanud.

Täna, armsad Eesti inimesed, te ei saa siin saalis hääletada. Siin hääletavad teie esindajad, kellele te olete heauskselt 2023. aastal andnud mandaadi teid esindada. Aga teil on 2027. aasta märtsis rohkem võimu kui ükskõik millisel Michali valitsuse ministril sellel päeval hääletuskastide juures. Siis te annate oma hinnangu, siis on kohtuotsuse päev Reformierakonna poliitikale ning tema poliitika erinevatel etappidel kaasosalistele, Eesti 200-le, aga ka osa Michali valitsuse poliitilist agendat katnud ja praegu eeldatavasti ka tänasel hääletusel seda tegevale sotsiaaldemokraatlikule parteile.

Selleks, et Eesti saaks minna edasi, peab Michali valitsus astuma tagasi.

Selleks, et Eesti saaks minna edasi, peab Michali valitsus langema.

Kui see ei juhtu eeldatavasti täna, siis minu sõnum siit kõnetoolist on, et see võtab aega vaid loetud kuud ja see sõltub Eesti meeste ja naiste tahtest. Siis juhtub see 2027. aasta märtsikuus.

Nüüd tuleb kõnetooli peaminister Kristen Michal, et esitada süüdistuskõnele oma kaitsekõne. Ta hakkab rääkima sellest, kuidas kõik on kenasti ja kui talle ja tema parteile anda uuesti võim 2027. aastal, siis tulevikus lähevad asjad veel paremaks.

Head Eesti inimesed!

Ärge uskuge sõnu, uskuge tegusid! Nii tuletas meile meelde Lennart Meri. Hoiame seda meeles. Sõna on peaminister Kristen Michalil. Aitäh!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga