Isamaa Perede Ühendus: Eestis on kõik eeldused peresõbralikuma riigi loomiseks

Isamaa Perede Ühenduse aseesimees Gerli Lehe. Foto: erakogu

Elvas 1. augustil toimunud Isamaa perepäeval jagasid Isamaa Perede Ühenduse eestvedajaid erakonnakaaslastega mõtteid perepoliitikast. Perede ühenduse aseesimehe Gerli Lehe sõnul jõuti ühise arutelu tulemusel järeldusele, et peame enam toetama lasterikkust ning lastega peredele tagama kodulähedased ja taskukohased lasteaiad, koolid, huviringid ja tervishoiuteenused.

„Meil on Eestis kõik eeldused selleks, et luua Euroopa kõige peresõbralikum riik. Peresõbralikkus algab austusest perekonna kui institutsiooni vastu ning tähendab lastega perede vajadustega arvestamist ja lapsevanemate töö väärtustamist. Laste kasvatamise ja lasterikkuse ebapiisav väärtustamine ühiskonnas mõjutab nii individuaalseid pereplaneerimise otsuseid kui ka ühiskonna suutlikkust pakkuda erineva laste arvuga perede vajadustega arvestavat keskkonda. Igas Eestimaa nurgas peaks olema selline elukeskkond, kus on hea lapsi saada ja kasvatada,“ märkis Lehe.

Iga perekond on omaette toimiv kooslus, kus on äärmiselt oluline perekonna ja turvalise paarisuhte väärtustamine. Perekond kui süsteem ja paarisuhte kvaliteet avaldavad otsest mõju laste heaolule. Iga lapse unistus on see, et tal oleksid õnnelikud ja teineteist mõistvad vanemad. Kohalikud omavalitsused saavad siin pakkuda peredele tugiteenuseid, mis aitaksid ennetada ja vajadusel ka lahendada peres ja paarisuhetes tekkivaid probleeme. Veel suurem roll on riigil endal. Perehüvitise süsteemi on Isamaa ministrite ajal pidevalt täiustatud.

Lehe sõnul oleks koostöös omavalitsustega tarvis tagada, et ka lasteaias- ja kooliskäivate lastega perede majanduslikud võimalused oleksid järjest paremad. Siin on riigil võimalus luua mitmeid peresid toetavaid meetmed. Näiteks meetmed, mis soodustaksid peredel saada kodulaenu hajaasustuse piirkonnas või vabastada lasteaialapse vanemad toiduraha maksmisest sarnaselt koolilastele.

„Selleks on pidevalt vaja täiendada ja arendada kõiki peresid toetavaid meetmeid. Selle nimel tuleb teha pidevalt tööd ja käia kaasas muutustega, mis leiavad aset ühiskonnas. Kui võrrelda teiste riikidega, siis sageli makstakse lapsetoetusi mujal kauem kui meil. Näiteks Holland ei lõpetata lapsetoetuse maksmist enne kui laps saab 19, sest ülikooli astumisega kulud pigem suurenevad,“ näitlikustas Lehe, kelle hinnangul saavad kohalikud omavalitsused siin tuge pakkuda senikaua, kuni riik areneb ja tegeleb aktiivselt perepoliitika teemadega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.