23. augustil 1987. kogunesid tuhanded julged isamaalised inimesed Hirveparki, et nõuda Molotov-Ribbendropi pakti salaprotokollide avalikustamist. Tänavusel traditsioonilisel kõnekoosolekul, kolmapäeval 17.30, tähistame 36 aasta möödumist Eesti omariikluse taastamisel märgilist tähtsust omanud miitingust, mõtleme meie olevikule ja leiame helgemaid lahendusi tulevikuks.
„Kõnekoosolekute traditsiooni ülal pidada on tähtis, et vältida uusi sobinguid suurriikide vahel. 1939. aastal jagasid kaks diktaatorit salatehinguga omavahel Euroopa pooleks ja alustasid koos II maailmasõda. Üks selle pakti tulemusi oli Eesti Vabariigi füüsiline häving,“ rõhutas sündmuse olulisust Isamaa auesimees Tunne Kelam. „Ehkki meie riik õnnestus taastada, peame alati meeles pidama mineviku traagilisi sündmusi, et need ei korduks.“
Hirvepargi kõnekoosolekud on läbi aegade olnud paigaks, kus meenutatakse 1987. aasta sündmusi, kuid vaadatakse ka tulevikku. „Hirvepargi sõnum on tõde ja tõde vajab tänane Eesti oma valikutega,“ sõnas Isamaa esimees Urmas Reinsalu.
Kolmapäeval 17.30 algaval kõnekoosolekul võtavad sõna Lagle Parek, Tunne Kelam, Urmas Reinsalu, Riina Solman, Tarmo Kruusimäe, Pille Lill ja teised.
23. augustil 1987 toimunud okupeeritud Eesti esimese avaliku poliitilise meeleavalduse algatasid Lagle Parek, Heiki Ahonen, Tiit Madisson, Eve Pärnaste ja Erik Udam. Hirvepargi miitingust osavõtnud nõudsid tõe avaldamist Molotov-Ribbentropi 23. augusti 1939 sõlmitud lepingu salaprotokollide kohta, mille alusel jagati Euroopa mõjusfäärideks. Hirvepargi sündmused lammutasid hirmuõhkkonda ja sillutasid teed Eesti iseseisvuse taastamisele.
