Kaitseminister Kevadtormil. „Ehkki sel aastal keskendub Kevadtorm peamiselt ajateenijate, Scoutspataljoni ja liitlaste koosharjutamisele, on reservväelased jätkuvalt Eesti riigikaitse selgroog,“ rõhutas kaitseminister Jüri Luik. Foto: Ardi Hallismaa

Kaitseminister Jüri Luik külastas Kaitseväe keskpolügoonil toimuvat õppust Kevadtorm, kus kohtus osalevate kaitseväelaste, ajateenijate ning liitlastega ning sai õppuse juhilt kolonelleitnant Tarmo Luhaäärelt ülevaate õppuse tegevustest.

Minister Luik märkis, et hoolimata õppuse väiksemast mahust seoses eriolukorraga, on Kevadtorm oluline küpsuseksam ajateenistuse käigus omandatud oskuste rakendamiseks ja ettevalmistatud sõjaaja üksuste reservi määramiseks.

„Peame vajadusel hakkama saama palju keerulisemate olukordadega kui praegune. Kaitsevägi ei jäta riigi kaitsmist üheski olukorras kõrvale,“ märkis Luik. Ta lisas, et kaitsevägi on kogu eriolukorra aja jooksul jätkanud väljaõpet ja igapäevast teenistust üksuste ettevalmistamisel ning Kevadtorm on selle väljaõppe kinnistamise osa. “Samal ajal riigikaitseliste ülesannete täitmisega on kaitsevägi oma varude, varustuse ja teenistujatega, kelle hulka kuuluvad ka ajateenijad, oluliselt panustanud ka tänase kriisi lahendamisse, mille suurim näide on välihaigla Saaremaal,” lausus kaitseminister Luik.

Tänavuse õppusega kontrollitakse Luige sõnul lahingplaanide sünkroniseeritust, erinevate juhtimistasandite vahelist koostööd ja üksuste valmisolekut operatsioonideks ning seda koos liitlastega.

Eriolukorra tõttu otsustas kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem korraldada tänavu Kevadtormi vähendatud mahus. Õppus viiakse läbi ainult kaitseväe Keskpolügoonil, eramaid ei kasutata, liitlastest osaleb ainult Tapal paiknev NATO lahingugrupp.

„Hea meel oli õppusel näha meie kahe brigaadi koostööd. Kevadtorm on kõrgelt hinnatud ka meie liitlaste hulgas ja nad tahavad panustada õppuse õnnestumisse. Täna on Eesti ka üks väheseid kohti, kus seoses maailmas tekkinud olukorraga taolisi õppusi läbi viiakse,“ ütles Jüri Luik.

Minister kohtus ka 2. jalaväebrigaadi ajateenijatega, kellega arutati nii ajateenistuse käigus õpitu kui ka noorte tulevikuplaanide teemal. Luik märkis, et ajateenijad on osalenud väljaõppes ja täitnud oma riigikaitselisi ülesandeid ilma väljalubadeta mitu kuud. „Tänased ajateenijad ja tulevased reservväelased on puhkuse ja tunnustuse ära teeninud,“ sõnas Luik.

Luik rõhutas, et ehkki sel aastal keskendub Kevadtorm peamiselt ajateenijate, Scoutspataljoni ja liitlaste koosharjutamisele, on reservväelased jätkuvalt Eesti riigikaitse selgroog. „Tänased ajateenijad, kes õppusel harjutavad, saavad sealt kaasa väärtuslikud kogemused, mida hilisema reservteenistuse ajal kasutada,“ lisas Luik.

Eriolukorra tõttu otsustas kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem korraldada tänavu Kevadtormi vähendatud mahus. Õppus viiakse läbi ainult kaitseväe Keskpolügoonil, eramaid ei kasutata, liitlastest osaleb ainult Tapal paiknev NATO lahingugrupp. Vältimaks haigestumisi kaitseväes on ajateenijad ning nende väljaõppega seotud ning õppusel Kevadtorm osalevad tegevväelased viibinud kasarmurežiimil.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga