Riigikogu arutab hädaolukorra seaduse muudatusi. Priit Sibula sõnul vastutavad ka pärast seadusemuudatust kriisi juhtimise eest poliitikud, mitte ametnikud

Isamaa fraktsiooni esimehe Priit Sibula sõnul näitas kriisi algfaas näitas selgelt, et Terviseamet ei olnud olukorraks valmis. Samas on seadusemuudatus vajalik, et taastada ühiskonna toimimine. FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES

Riigikogus toimub täna meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Hädaolukorra seaduse muudatuste eesmärk on parandada tavaolukorras võimekamat kriisireguleerimist.

Hädaolukorra seaduse muudatusega antakse valitsusele võimalus anda hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele korraldusi, kui tegemist on hädaolukorraga. Muudatused on tingitud kiirest vajadusest anda terviseametile pärast eriolukorda õigusselgus ja kindlus tekkivate olukordadega toimetulekuks, teatas riigikogu pressiteenistus.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula sõnul on muudatused hädaolukorra seaduses vajalikud, kuid arvestades võimalikku uut viirasepuhangut, tuleb üle vaadata Terviseameti võimekus ja juhtimisstruktuur.

Priit Sibula sõnul eriolukorda lõputult pikendada ei saa ning õigusselguse huvides on mõistlik teha vajalikud muudatused hädaolukorra seaduses. „Me peame astuma samme, et taastada normaalne majandustegevus, mis tagab ettevõtete toimimise ning inimestele töökohad ja sissetuleku. Juhul, kui eriolukorra lõppedes tekib viiruse leviku takistamiseks vajadus sulgeda asutusi või piirata inimeste liikumisvabadust, tuleb meil tagada õigusselgus. See on ainuke viis, kuidas ametiasutused saavad tegutseda võimalikult operatiivselt. Inimeste põhivabaduste piiramise korral ei saa kehtida ütlus, et nii palju kui on juriste, on ka eriarvamusi,“ ütles Sibul.

Samas rõhutas Sibul, et Terviseameti volituste laiendamise järgselt on vastutav roll ikkagi poliitikutel. „Kriisi algfaas näitas selgelt, et Terviseamet ei olnud olukorraks valmis. Seda näitasid nii juhtimis- kui kommunikatsioonivead.“ Tema sõnul on hädaolukorra seaduse muudatuste eelduseks see, et senistest möödalaskudest on õpitud. „Ametiasutused peavad koostöös ministeeriumiga tegema juhtimises vajalikud muudatused. Iga kriis peab olema õppetunniks, et järgmisel korral paremini toime tulla. Kriisi juhtimise eest vastutab päeva lõpuks alati rahvalt mandaadi saanud poliitik, mitte ametiasutuse juht“ lõpetas Sibul.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga