Riigikogu liige Üllar Saaremäe tõstatas eilses Riigikogu infotunnis eesti keelega seotud probleemkohad Ida-Virumaal seoses otsusega lõpetada põhihariduse andmine pika ajalooga Lüganuse koolis.
Teatavasti on eesti keele olukord Ida-Virumaal keeruline, seda nii koolides kui ka mujal. Aga sellele vaatamata jõudis hiljuti avalikkuse ette informatsioon, et Reformierakonna juhitav Lüganuse vald plaanib lõpetada põhihariduse andmise pika ajalooga Lüganuse koolis. „Juba sellest sügisest tahetakse koolist, mis veel hiljuti oli üks Eesti parimaid gümnaasiume, mis mõni aasta tagasi on muudetud põhikooliks, teha kolmeklassiline algkool ja kolida needki kolm alles jäänud klassi kooli sööklamajja, et saaks spetsiaalselt kooliks ehitatud hoones hakata pidama hooldekodu,“ osundas Saaremäe.
„Loomulikult hääbuvad ka need esialgu alles jäetud kolm klassi peagi, see on ilmselge. Koolis on viimasel aastal õpilaste arv tõusnud 66-le. Tõusnud! Tase on hea, on plaanis seal välja kujundada loodushariduskeskus. Lüganuse kool asub Lüganuse valla kõige ajaloolisemas paigas, pika hariduslooga kihelkonnakeskuses,“ lisas ta.
Ajaloolised juured lõigatakse puruks
Saaremäe hinnangul on Lüganuse kooli hävitamine ajalooliste juurte puruks lõikamine. Eestikeelse põhihariduse andmise lõpetamine Lüganusel Saaremäe hinnangul aga löök eesti keele niigi haprale olukorrale Ida-Virumaal. „Eesti ja vene kodukeelega laste suunamine ühte põhikooli Kiviõlis ohustab ka eesti laste kultuurilist identiteeti, mida uus segakoolikeskkond ei pruugi toetada. Lugupeetud minister, kuidas te kavatsete peatada selle arutu eestluse ja kohaliku koolihariduse kahjustamise katse?“ küsis ta.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul peaks koolivõrgu korrastamine jääma siiski kohaliku omavalitsuse pädevusse. Lüganuse valda juhib Reformierakond. „Esiteks ma muidugi kohe ütlen seda, et koolivõrgu korrastamine on kohaliku omavalitsuse autonoomsuse küsimus. Riik ei lähe kohalike omavalitsuste asemel kuidagi koolivõrku korrastama, see on kohaliku omavalitsuse otsustada, kuidas seda tehakse,“ ütles Kersna.
Minister rõhutas, et vaadates ministrina näiteks Lüganuse valla haridusvõrgule, siis täna on Lüganuse vallal kaheksa laste- ja üldharidusasutust. „Ja kui vaadata laste arvu Lüganuse vallas üldiselt, siis viimase kaheksa aastaga on vähenenud laste arv 151 lapse võrra. Ja kui vaadata kümne aasta prognoose, siis see vähenemine jätkub. Samas muidugi teie öeldu, et Lüganuse koolilaste arv on tõusnud, on ju iseenesest hea märk,“ lisas ta.
Kodukandis elamine muutub võimatuks
Saaremäe sõnul on eestikeelsel maakoolil on eriline roll, mis ei ole rahaga mõõdetav. Kooli säilitamise eest seisvas petitsioonis väljendatakse kartust, et põhikooli kadumisega Lüganuse alevikust hääbuvad ka raamatukogu ja noortekeskus. Samas kavandatakse valda mitmeid elukeskkonda muutvaid arendusi nagu tuumajaam, lubjakivikarjäär, uus põlevkivikaevandus.
„Kuna nagu me teame, eestlastest põliselanikud elavad Ida-Virumaal põhiliselt maal, siis nii elukeskkonna pöördumatu muutmine kui ka kohalikku traditsiooni kandva väikese maakooli väljasuretamine muudab kodukandis elamise järjest võimatumaks. Ja seda eriti silmas pidades noorte lahkumist sellest piirkonnast,“ ütles Saaremäe.
Kohalikud inimesed Lüganuse ja ka Maidla ajaloolistes valdades on kavandatava pöörase reformi vastu. Järgmise käiguna pärast Lüganuse kooli sulgemist jõuab kätte ka Maidla kord, mille ajalooline kool likvideeritakse samuti käesoleval aastal. Jah, lastel lubatakse justkui seal koolihoones veel edasi käia, aga ega kohalikud seda enam eriti ei usu.
Lüganuse ja Maidla maakoole ei tohi sulgeda, Üllar Saaremäe selgitas seda oma artiklis põhjalikult.