Algava nädala esmaspäeva, kolmapäeva ja reede keskpäeval ja pärastlõunal kell 15 helisevad üle Eesti kirikukellad, et anda märku koguduste valmisolekust taasalustada avalike jumalateenistustega.
Täpselt viiskümmend päeva on kestnud koroonaviiruse haiguse COVID-19 tõttu Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukorra tingimustes meie kirikutes jumalateenistuste ja armulauasakramendi paast.
„Oleme kirikutes tegutsenud korralduste suhtes lugupidavalt, võiks öelda isegi kuulekalt, ning järginud kõiki kehtestatud nõudeid nakatumise vältimiseks täpselt ja hoolikalt. Sellest tulenevalt on peetud kirikutes ainult vaimulike ja teiste lähimate kaastööliste osavõtuga jumalateenistusi, millest on kogudus osa saanud ainult veebi- või teleülekannete vahendusel,“ teatab EELK peapiiskop Urmas Viilma.
„Olukorras, kus mitmetes eluvaldkondades on hakatud eriolukorra tarvis kehtestatud rangeid reegleid ametlikult leevendama, olen koos teiste Eesti kirikujuhtidega teinud kriisijuhist peaministrile väga konkreetsed ettepanekud, millal võiksime taasalustada koguduse osalusega jumalateenistustega ning võimaldada kristliku usu mõistes näljas viibinud kristlastele armulaua sakramendist osasaamist.
Meie ettepanekutesse on suhtutud lugupidamise ja mõistmisega, kuid selget sõnumit, millal võiks „jumalateenistuste paast“ kirikutes koguduseliikmete jaoks lõppeda, pole me saanud. Peaminister Jüri Ratas selgitas neljapäevasel veebikohtumisel Eesti kirikujuhtidele, et see otsus tehakse koheselt, kui kõik osapooled valitsuses, samuti teadusnõukojas on selle heaks kiitnud. Seega, meile öeldi, et kannatage pisut veel ja lootke, et saate peagi taas kirikusse minna.
Kirikukellade meelavaldusega antakse märku, et kogudused üle Eestimaa on valmis inimeste jumalateenistustele kutsumiseks ja selleks helisevad kirikute kellad – Jumalale tänu ja ülistusest lauldes või otsustajatele oma meelsusest häälekalt märku andes.
Lootus on üks kristlikest voorustest ja seda meil jagub. Arvan siiski, et meil on nüüd aeg kristlastena teha pisut kõvemat häält. Kui eriolukord algas, kuulutasin välja kuus palvepäeva koos kellade helistamise üleskutsega kolmel järjestikusel nädalal kolmapäeviti ja reedeti kell 12 ja kell 15 päeval. Need olid palvekellad, mille helistamisega kaasnesid seal, kus võimalik, konkreetsed piiblilugemised ja palvehetked. Kuna nüüd on äratundmine, et kriisi järjestikuse leevenemise olukorras võiksid kogudused taas koguneda jumalateenistustele, on aeg kelladega selleks märku anda.
Selleks helistada algava nädala esmaspäeval (4. mail), kolmapäeval (6. mail) ja reedel (8. mail) keskpäeval kell 12 ja pärastlõunal kell 15 viis kuni kümme minutit kirikukelli, et anda märku koguduste valmisolekust taasalustada avalike jumalateenistustega. Kellahelinana kasutada jumalateenistusele ja palvusele kutse kella.“
Kellade helistamine saab nädala kestel sisu lähtuvalt vabariigi valitsuse toimimisest.
„Kui saame sõnumi, et võime taas inimesed jumalateenistustele kutsuda ja kogudusega koos sakramentidest osa saada, järgides konkreetseid kehtivaid tingimusi, nt 2 + 2 reegel, desinfitseerimiskohustus jms, helisevad kellad tänu- ja rõõmukelladena. Kuni avalikke jumalateenistusi lubavat sõnumit kirikutele ei anta, helisevad kellad eeloleval nädalal rahumeelse, kuid mõjusa meeleavaldusena, märkides, et oleme valmis jumalateenistustel kogudusena osalema,“ märgib peapiiskop, paludes võimaluse korral siduda kellade helistamisega kirikukalendris märgitud päevakohase pühakirjakoha lugemine ja palve.
