Priit Sibul: Immuunsuse laustestimine on Eestile eluliselt oluline

Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul Foto: Eesti Uudised

Eesti kiireks väljumiseks koroonaviiruse tekitatud majanduslikust ja ühiskondlikust seisakust on hädavajalik lubada inimesed tagasi tööle. Parima võimaluse selleks annab immuunsuse saavutanud inimeste väljaselgitamine üleüldise testimisega, kirjutab Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul.

Olen kuulnud inimesi arutlevat selle üle, kumb põhjustab kokkuvõttes rohkem inimohvreid, kas koroonaviirus ise, või pandeemia vallandatud majanduslangus. Hoolivale ühiskonnale on oluline iga inimelu. Täna on haigus Eestis veel teel oma kulminatsiooni poole ja meie esimene ülesanne on hoida inimeste elu ja tervist.

“Haiguse test” ja “immuunsuse test”

Vaadata tuleb aga ka tulevikku. Täna on ühiskond teadvustamas esialgset liikumispiirangu tekitatud šokki, aga ühel päeval lähemas või kaugemas tulevikus on pandeemia möödunud ja meil tuleb eluga edasi minna. Šokk ootab meid ka siis. Võimalus selle leevendamiseks on naasta tavaellu järkjärgult ja hakata juba täna uuesti üles ehitama seisakust halvatud majandust.

Testimisest, sh elanikkonna laustestimisest räägitakse väga palju, ise sageli teadvustamata, millest täpselt käib jutt. Teste on olemuselt kahesuguseid: ühtede abil selgitatakse välja viiruse olemasolu inimese organismis ning teiste abil, kas inimese organismis leidub viiruse antikehi. Esimene neist näitab, kas inimene on parasjagu haige ning teine, kas inimene on saavutanud haiguse vastu immuunsuse.

Immuunsuse test omab ühiskonna “lahtilukustamisel” võtmerolli. Nimelt väidavad erinevad allikad, et 50-80 % inimestest põevad koroonaviiruse läbi väliste sümptomiteta. Nende inimeste organism on suutnud viiruse seljatada inimese enda teadmata. Nad on saavutanud immuunsuse, sest nende organismis tekkinud antikehad hävitavad edaspidi kehasse sattuva viiruse juba eos. Immuunsuse saavutanud inimeste lubamine tagasi igapäevatööle on esimene samm kriisi seljatamisel.

Odavam kui üks päev majandusseisakut

Rahandusministeeriumi viimatise majandusprognoosi kohaselt langeb Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) käesoleval aastal kuni 8 %. Rahaliselt väljendatuna läheb eesti majandusele kaduma ca 2,3 miljardit eurot. Kuna kukkumine on äkiline, langevad need miljardid ajaliselt käesoleva aasta II kvartalisse. Seega kaotab eesti majandus 25 000 000 eurot päevas ja nii 90 päeva järjest.

25 miljonit eurot on ülisuur summa, eriti igapäevase kuluna. Võtmeküsimus on, mida teha, et ühiskond “lahti lukustada” kasvõi üks päev varem? Sest ühes kriisipäevas rahvamajandusele kaduma minev 25 miljonit on summa, mille eest saaks testida kõik 1,3 miljonit eesti elanikku.

Muidugi on laustestimine kokkuvõttes kompleksne teema ega piirdu vaid küsimusega raha eraldamisest. Spetsialistid ei ole veel tänagi üksmeelel, millised turul pakutavatest kümnetest SARS-CoV-2 antikeha testidest annavad usaldusväärse tulemuse. Usaldusväärsuse väljaselgitamise järel tuleb meil seista järjekorras koos ülejäänud maailmaga. Testide läbiviimine võtab samuti omajagu aega. Selle kõigega peab tegelema täna.

Liikumispiirangust vabaks järk-järgult

Vaagides liikumispiirangute leevendamist on ilmselt enamikule meelepäraseim piirangute lausaline kaotamine ja liikumisvabaduse taastumine sellisena nagu see oli enne kriisi algust. See eeldab pandeemiat puudutavate meditsiiniliste andmete täpsust ja põhjalikku analüüsi. Peame olema veendunud, et viiruse levik on kontrolli all ning et inimkontaktide taastumisega ei kaasne uut tagasilööki. Nii vastutusrikka otsuse langetamine on paratamatult aeganõudev. Pika otsustusaja alternatiivi võib pakkuda piirangu järkjärguline leevendamine. Võimalus selleks peitub just antikehade testimises.

Teades konkreetseid inimesi, kes on saavutanud viiruse suhtes immuunsuse, saab vabastada nad liikumispiirangust ja suunata tagasi tööle. Selle võimalikkusele on viidanud näiteks Tartu Ülikooli biomeditsiooni osakonna juhataja Pärt Peterson.

Tänu veres leiduvatele antikehadele ei ole viirus nendele inimestele enam ohtlik ning nad ei kanna seda ka edasi teistele inimestele. Võimalus, et immuunne inimene kannab viirus edasi pinnalt pinnale on väga väike, eriti kui järgida elementaarseid hügieeninõudeid, nagu kätepesu. Antikehade olemasolu võiks alustuseks hinnata leibkondade kaupa ja leevendada liikumispiiranguid nende suhtes, mille kõik liikmed on saavutanud immuunsuse.

Samuti annab antikehade testide arvukas läbiviimine meditsiinilisi ja statistilisi andmeid. Informatsioon immuunsuse leviku üle elanikkonnas ja selle muutumise kohta ajas on ravi, vaktsineerimise ja rahvatervise seisukohalt ülioluline.

Saaremaa imuunsuslabor

Kasutusvalmis SARS-CoV-2 vaktsiini loodavad spetsialistid alles aasta pärast. Karjaimmuunsuse tekkimine on veelgi aeganõudvam, kuna viiruse levik on selleks Eestis piisavalt väike. Õnneks. Saaremaa eristub kõrgema nakatunute osakaaluga. Võttes arvesse ka asümptomaatilisi haigusjuhtumeid võib eeldada, et suur osa Saaremaa elanikest on haigusega kokku puutunud, mis omakorda viitab antikehade leviku suurenenud tõenäosusele. Täna me seda ei tea, küll aga teeb see Saaremaast sobivaima piirkonna nii laialdase antikehade testi kui ka muude sarnaste meetmete katsetamiseks. Uusi algatusi rahvatervise hindamiseks koroonaviiruse leviku kontekstis peaks esmajoones rakendama just saarel.

Kriisi alguses on riigi tähelepanu suunatud eeskätt selle negatiivse mõju leevendamisele. Täna Riigikogu menetluses olev lisaeelarve tagab majanduse toimimise, aidates vältida tööpuudust ja pankrotte ning hoides inimesi eesti tööjõuturul. Siiski saab riigi roll majandusse sekkumisel olla vaid lühiajaline üleminekumeede. Kriisi pikemaajaline venimine võib paratamatult kaasa tuua ka eelarvekärpeid.

Eesti riigi lähtepositsiooni kriisijärgses maailmas määrab ära kriisist väljumise kiirus ja läbimõeldus. Isamaa erakond näeb inimeste masstestimist SARS-CoV-2 antikehade suhtes esimese sammuna ühiskonna kriisist välja juhtimisel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga