Riigikogu esmaspäevasel istungi andis Tõnis Lukas üle umbusaldusavalduse haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele.
Lukase sõnul on haridus- ja teadusministeerium muutunud Kristina Kallase juhtimisel katselaboriks, kus pidevaid reforme planeerides ja nende läbi viimisel ämbreid kolistades tekitatakse stressi nii õpilastele, haridusasutustele kui ka koolipidajaile. Viimane taoline näide on põrumine SAIS3 arendusel, mistõttu peavad sel aastal põhikooli lõpetavad õpilased ning koolid viimasel hetkel enda plaanid ümber tegema.
„Vaieldamatult oleme jõudnud nüüd faasi, mil vastutuse tekkinud segaduse pärast peab võtma minister. On ju nii, et ministeerium on väga põhimõttekindel, nõudes vastutust koolijuhtidelt, kui nende koolides leitakse midagi laita. Nüüd siis on aeg olla meil Riigikogus nõudlikud ka ministri suhtes,“ ütles Lukas.
„Eesti Koolijuhtide Ühendus tegi avalduse, milles rõhutavad, et koolijuhid väljendasid juba sügisel haridus- ja teadusministeeriumile muret, et õpikohustuse ea tõstmine 18-aastaseks saamiseni on küll rakendunud, aga sellega kaasnevad praktilised lahendused on lõpuni läbi mõtlemata. Põhikooli lõpetamise tingimused avaldati nende sõnutsi alles teisel jõulupühal,“ jätkas Lukas.
„Lisaks koolijuhtidele (nii Eesti Koolijuhtide Ühendus kui ka Eesti Kutsehariduse Edendamise Ühing) on pöördunud ka Eesti Õpilasesinduste Liit ning Eesti Lastevanemate Liit haridus- ja teadusministeeriumi poole selge sõnumiga, et põhikooli lõpetamise ja gümnaasiumidesse ning kutsekoolidesse vastu võtmise tingimused peavad olema selged õppeaasta alguses. Et ka õpilaste, keda muudatused väga otseselt puudutavad, hulgas on tekkinud ebakindlus seoses süsteemi ebaselgusega, paluti lükata muudatused edasi järgmisse õppeaastasse.
Ministeerium aga vaatamata sellele, et ei suutnud ise ettevalmistustöödes oma lubadustest kinni pidada, ei võtnud muudatuste objektiks muutunud partnerite ettepanekuid isegi arutelu alla,“ jätkas ta. „Tuleb nõustuda Eesti Koolijuhtide Ühenduse öelduga: „Haridussüsteemi ei saa ehitada üles poliitiliste loosungite ja tormamisega.““
Umbusalduse avaldamise allkirjastasid Isamaa, Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonide liikmed ja fraktsioonitud saadikud.
Umbusalduse täistekst:
Viimastel nädalatel on ilmnenud mitmed märgid koolijuhtide, õpetajate ja ka õpilaste ning nende perede rahulolematusest selle rabistamise suhtes, mis iseloomustab haridus- ja teadusministeeriumi koolikorralduslikke algatusi ja nende tehnilist teostust. Tegelikult käib see sümptomaatiliselt juba paari viimase aasta kohta, mil ministeerium tundub olema poliitiliste algatuste konveieriks, mille vajalikkus ja tempo jääb ühiskonnale tihti arusaamatuks. Vaieldamatult oleme jõudnud nüüd faasi, mil vastutuse tekkinud segaduse pärast peab võtma minister. On ju nii, et ministeerium on väga põhimõttekindel, nõudes vastutust koolijuhtidelt, kui nende koolides leitakse midagi laita. Nüüd siis on aeg olla meil Riigikogus nõudlikud ka ministri suhtes.
Eesti Koolijuhtide Ühendus tegi eelmisel nädalal avalduse, milles rõhutavad, et koolijuhid väljendasid juba sügisel haridus- ja teadusministeeriumile muret, et õpikohustuse ea tõstmine 18-aastaseks saamiseni on küll rakendunud, aga sellega kaasnevad praktilised lahendused on lõpuni läbi mõtlemata. Põhikooli lõpetamise tingimused avaldati nende sõnutsi alles teisel jõulupühal.
Lisaks koolijuhtidele (nii Eesti Koolijuhtide Ühendus kui ka Eesti Kutsehariduse Edendamise Ühing) on pöördunud ka Eesti Õpilasesinduste Liit ning Eesti Lastevanemate Liit haridus- ja teadusministeeriumi poole selge sõnumiga, et põhikooli lõpetamise ja gümnaasiumidesse ning kutsekoolidesse vastu võtmise tingimused peavad olema selged õppeaasta alguses. Et ka õpilaste, keda muudatused väga otseselt puudutavad, hulgas on tekkinud ebakindlus seoses süsteemi ebaselgusega, paluti lükata muudatused edasi järgmisse õppeaastasse.
Ministeerium aga vaatamata sellele, et ei suutnud ise ettevalmistustöödes oma lubadustest (algatada õpilaskandidaatidel sisseastumisel koolieelistuste äramärkimise võimaldamiseks seadusemuudatus, seadistada aegsasti vastuvõtu sisseastumise infosüsteem SAIS3, kinnitada aegsasti kutseõppe riiklikud õppekavad) kinni pidada, ei võtnud muudatuste objektiks muutunud partnerite ettepanekuid isegi arutelu alla. Niisiis hakkasid koolid uusi viimase hetke tingimusi õpilastele ja nende perekondadele tutvustama, aga siis tuli ootamatult ministeeriumist otsus, et ministeeriumi enda poolt seni kõigile kohustuslikuks kuulutatud sisseastumise infosüsteemi uuendus SAIS3 ei valmi isegi antud viimaseks tähtajaks ja omavalitsused ning koolid peavad nüüd ikkagi vastuvõtu korraldusega igaüks oma äranägemisel hakkama saama. Kõike seda tuleb nüüd jälle omakorda uuesti õpilastele ja nende peredele selgitama hakata. Arvestades, et koolielus on väga palju teemasid, millega igapäevaselt tegeleda tuleb, on ministeeriumi inimeste entusiastlike uute ja uute korralduste täitmine lisakoormaks. Seni tehtud tööst aga tuleb osa korstnasse kirjutada. Tuleb nõustuda Eesti Koolijuhtide Ühenduse öelduga: „Haridussüsteemi ei saa ehitada üles poliitiliste loosungite ja tormamisega.“
Tasub meelde tuletada, et see ei ole esimene kord, kui ministeerium astub oma digiarenduste rakendamisega kolinal ämbrisse. Eelmise suure probleemi põhjustas eksamite infosüsteem EIS 2024. aasta aprillis, kui süsteem tõrkus just kõige tundlikumal hetkel – ajal, mil õpilased pidid sooritama e-teste ja katseeksameid. 6. aprillil tuli Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumide ühiskatsete tegemine EIS-i tõrgete tõttu sisuliselt katkestada ning 9. aprillil 2024 muutus EIS eesti keele katseeksami ajal sedavõrd aeglaseks, et korraldaja pidi testi sooritamise aega pikendama, samal ajal kui tõrgete põhjuseid alles selgitati. Kriitiliselt vaadates oli kõige problemaatilisem see, et ajal kui ministeerium panustas tugevalt e-hindamise suunale, ei pidanud põhisüsteem koormusele ja koolide vajadustele vastu. Kui digilahendus ei tööta just siis, kui otsused ja pinged on suurimad, kahandab see usaldust nii õpilastes, lapsevanemates kui ka koolides ning jätab mulje, et suuri hariduse IT-projekte juhitakse kiirustades ja ebapiisava riskijuhtimisega. Vägisi jääb mulje, et ministeerium ei ole tollest juhtumist järeldusi teinud.
Ei saa mainimata jätta ka hiljuti teravnenud olukorda kõrghariduses, mille kujunemises on oluline roll HTM-i tegevusetusel ja otsustamatusel. Eesti ülikoolide rektorid on viimastel aastatel korduvalt pöördunud murega ministeeriumi poole, juhtides tähelepanu kõrghariduse kroonilisele alarahastamisele. Riigipoolne toetus ei kata kasvavaid kulusid – õppejõudude palku, taristu ülalpidamist ega teadustegevuse jätkusuutlikku arendamist. Rektorite hinnangul on süsteem jõudnud punkti, kus kvaliteedi hoidmine ilma lisarahastuseta muutub üha keerulisemaks ning surve õppemaksude laiendamiseks kasvab. Probleem ei seisne üksikutes projektides, vaid rahastamismudeli struktuurses puudulikkuses, mis seab ohtu tasuta kõrghariduse põhimõtte ja Eesti ülikoolide konkurentsivõime. Adekvaatset vastust ei ole rektorid ministeeriumilt siiamaani saanud.
Lisaks ei suuda HTM selgelt kinnitada, et kõrgharidus jääb Eestis ka edaspidi tasuta, kuna ministeeriumil puudub selge ja jätkusuutlik visioon selle rahastamiseks. Kristina Kallas on öelnud, et juba 2027. aastal on vaja 30 miljonit eurot lisaraha, et tasuta kõrgharidus säiliks, ning täiendava rahastuse vajadus ei piirdu ühe aastaga. Küsimus, kust see raha tuleb, on aga jäänud vastuseta. Üha sagedamini kõlab aruteludes mõte, et osa kõrgharidussüsteemist võib muutuda tasuliseks, mis ei lisa kindlustunnet ei praegustele ega tulevastele üliõpilastele.
Kuna tekkinud segaduse eest vastutab kõiki neid muudatusi kavandanud ja täitmata lubadusi jaganud minister, algatame minister Kristina Kallase umbusaldamise Riigikogus.
Seetõttu avaldame Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 13 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 133 alusel haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele umbusaldust.
