Seeder ja Keres: õiguskantsleri etteheited pensionireformile ei päde

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder

Kuigi õiguskantsler Ülle Madise leiab oma kolmapäeval avaldatud seisukohas, et valitsuse kavandatav pensionireform tekitab praegusel kujul põhiseaduse suhtes mitmeid küsitavusi, pole sellega nõus ei Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ega ka Glikman Alvin Levini advokaadibüroo vandeadvokaat Paul Keres.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seederi sõnul on õiguskantsler Ülle Madise võtnud oma pensionireformi eelnõu puudutavates ettepanekutes pensionireformivastase hoiaku. Parteijuhi sõnul ületab Madise oma ettepanekutega õiguskantsleri pädevust.

“Tundub, et väga selgelt on õiguskantsler võtnud nii-öelda pensionireformiseaduse vastase hoiaku. Tema retoorika on küll see, et ta piirdub ainult õiguslike küsimuste analüüsimisega. Aga kui vaadata tervikuna kogu seda paketti, mis on esitatud, siis seal on väga palju mitte õiguslikke, vaid sisulisi poliitilisi hinnanguid,” lausus Seeder  ERR-ile.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Aivar Kokale adresseeritud kirjas märgib Madise, et  õiguskantsler pole kavandatava reformi vastu ega selle poolt. Ühtlasi kirjutab Madise, et vajadusel teeb reformi põhiseaduspärasuse kohta lõpliku otsuse riigikohus.

Näiteks toob pensionireform Madise seisukohalt kaasa ebavõrdse kohtlemise, kuna need, kes on kogumispensioni teise sambaga liitunud, saavad pensioniks kogutud raha – sealhulgas riigi eraldatud sotsiaalmaks – enne pensioniea saabumist välja võtta, kuid samaealistel inimestel, kes ei ole kohustusliku kogumispensioniga liitunud, pole see võimalik.

Seederi sõnul jätab õiguskantsler käsitlemata selle, et neil inimestel, kes ei ole teise sambaga liitunud riiklik pension selle võrra suurem. Lisaks on Seederi sõnul edaspidi kõigil soovijatel võimalik vabatahtlikult teise pensionisambaga ühineda. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et tegelikult riik ei pane raha teise sambasse. “Meie sotsiaalmaksust neli protsenti läheb teise pensionisambasse ja sellele lisandub kaks protsenti meie palgast. Selle nelja protsendi võrra, mis sotsiaalmaksust läheb teise pensionisambasse, meie esimene sammas väheneb.“ rääkis Kokk.

Seeder ei nõustu ka teiste etteheidetega

Seederi sõnul on samuti arusaamatu õiguskantsleri etteheide, milles Madise viitab  ühepoolsete lepingute lõpetamisest kindlustusseltsidega inimeste poolt, kes on juba läinud väljamaksete süsteemi.”Seaduseelnõus on sees, et need kohustused võtab ka riik üle,” ütles Seeder ja lisas, et seal põhiseaduslikku riivet ei ole.

Kui õiguskantsler näeb probleeme ka muudatuste rakendamiseks kavandatud ajas, siis Seederi arvates on aeg olnud piisavalt pikk. Praeguse eelnõu kohaselt on seadus kavandatud jõustuma 1. juulist. Rahanduskomisjon tegi aga viimasel koosolekul ettepaneku seda kuupäeva edasi lükata.

Ebavõrdsuse on loonud olemasolev süsteem

Glikman Alvin Levini advokaadibüroo vandeadvokaat Paul Keres koostas eelmise aasta lõpus õigusliku analüüsi pensionireformi põhiseaduspärasusest ning tema analüüs pensionikogujate kohtlemisel põhiseaduslikku vastuolu ei näe.

Keres ütles ERR-ile, et temas tekitab küsimusi õiguskantsleri seisukoht, mis puudutab esimese ja teise samba pensionikogujate väidetavat ebavõrdset kohtlemist, kui teisest sambast lahkujatel on võimalik välja võtta kogu pensioniosakute väärtusele vastav rahasumma.

“Seaduse ees on võrdsed võrdses olukorras olevad inimesed. Ebavõrdses olukorras olevad inimesed ei ole seaduse ees võrdsed ning esimese ja teise pensionisamba kogujad on meie analüüsi kohaselt niivõrd erinevas õiguslikus olukorras, et nende võrdne kohtlemine ei olegi võimalik. Seda ebavõrdsust ei tekita mitte reform, vaid selle on loonud olemuslikult juba olemasolev pensionisüsteem,” selgitas Keres.

Kerese sõnul on  esimese ja teise samba kogujate neljaprotsendilise sotsiaalmaksuosa kasutusotstarve ja õiguslik seisund on erinevad. „Esimese samba pensionikogujate neljaprotsendiline sotsiaalmaksuosa on juba läinud riigieelarvest pensionide maksmiseks ja seda raha enam ei ole. Teise samba pensionikogujate neljaprotsendilise sotsiaalmaksu osa eest on aga pensionikoguja saanud pensioniosaku ja täiendavalt on ta olnud ise kohustatud lisama sinna veel kaks protsenti, mida esimese samba kogujad pole pidanud tegema.“

Kerese sõnul ei ole õige väita, nagu saaksid teise pensionisamba kogujad otseselt eelise esimese samba kogujate ees. “Teise samba pensionikogujate esimese samba pension on esimese samba kogujate esimese samba pensionist tulevikus väiksem, sest nad on sinna panustanud vähem. Nii ei saa väita, et teise samba kogujad saavad mingi hüve esimese samba kogujatega võrreldes,” selgitas Keres ning märkis, et selles olukorras on esimese ja teise samba kogujate täiesti võrdne kohtlemine praktiliselt võimatu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.