Helir-Valdor Seeder: Isamaa programmi selgroog ja eesmärk on rahvusriigi kestmine

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder tutvustas volikogule erakonna valimisprogrammi.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi kõne erakonna volikogul 21.01.2023.

Tere päevast, head erakonnakaaslased, head aatekaaslased!

Rõõm näha teid siin volikogu koosolekul saalis ja tervitused kõigile, kes jälgivad meid ekraani tagant. Mina räägin täna Isamaa programmist, seepärast, et järjekordsed valimised on tulemas ja see on igale erakonnale küpsuseksam. Mina olen küll veendunud, et Isamaa on selleks eksamiks väga hästi valmistunud. Meil on valminud väga hea programm ja ma kohe alguseks tänan kõiki teid ja neid, kes on programmi panustanud. Selle väljatöötamises pole osalenud ainult erakonna liikmed, vaid meil on erinevates valdkondades abiks olnud ka erinevad eksperdid väljastpoolt erakonda. See teadmine, mis meie programmis kirja pandud, on palju laiem kui ainult meie enda erakonna liikmete panus ja teadmine. See programm ongi kogu Eesti arendamiseks.

Isamaa programm pole muinasjutt ega ilukirjanduslik lugemine. See pole üldsõnaline mugavusprogramm, kus lubatakse kõigile midagi ning välditakse teravusi ja selgeid seisukohti.

Isamaa programm on väärtuspõhine, lähtub isamaalisest maailmavaatest ja on selgete prioriteetidega. Meie programm on tulevikku vaatav ning sisaldab julgeid ja konkreetseid ettepanekuid. Meie programm on praktiline. Me käsitleme ühiskonda tervikuna. See on isamaalise Eesti arendamise kava. Kava, mille läbiv sõnum, selgroog ja eesmärk on rahvusriigi kestmine. Sellest mõttest lähtuvad kõik meie programmi peatükid ja prioriteedid.

Esiteks: riigikaitse ja rahvuslik julgeolek.

See ei tähenda ainult riigikaitsekulusid, milleks on vaja eraldada eelarvest nii palju raha, kui vaja, et vajalikud võimekused saaksid kiiremas korras välja arendatud – vajadusel ka üle kolme protsendi SKTst ja vajadusel riigikaitselaenu kasutades. Julgeolekut tagamata ei ole võimalik arendada ei kultuuri, ei haridust, ei majandust, mitte midagi, nagu kinnitab meile praegune Venemaa agressioon Ukrainas.

Hangime Eestile rannakaitse, kaudtule ja suurtükisüsteemid ning lühi- ja keskmaa õhutõrje. Taotleme vähemalt ühe NATO brigaadi püsivat paiknemist Eestis. Tugevdame kaitseliitu, politseid ja piirivalvet, päästeametit ja kiirendame Eesti-Vene ajutise kontrolljoone väljaehitamist.

Samuti on oluline kõige laiemapõhjalisem elanikkonna kaitse ja turvalisus – see puudutab nii varjendeid kui ka inimeste informeerimist, kuidas nad peavad kriisiolukorras käituma. Lõpetame Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse kohalikel valimistel. Rahvusliku julgeoleku tagamine nõuab meie poliitikutelt ja diplomaatidelt tarka initsiatiivikust rahvusvahelises suhtluses, liitlaste ühtsuse hoidmisel ja Venemaa ohu teadvustamisel.

Teiseks: Eesti rahva kestmine, demograafiline olukord, perepoliitika.

Head sõbrad, elementaarne tõde ja loodusseadus on, et ilma Eesti inimesteta, ilma eestlasteta ei ole eesti rahvast. Ei ole ka Eesti riiki. Me tunneme uhkust, et oleme Ukraina suurimad toetajad selles sõjas. Aga millegi pärast häbenevad mitmed Eesti poliitikud ja erakonnad olla suurimad Eesti perede toetajad. Isamaa ei häbene. Eesti erinevaid põlvkondi ühendav ja lastega peresid kõikjal Eestis toetav poliitika on Isamaa poliitiline nurgakivi olnud erakonna asutamisest alates.

Meie ei vastanda ühe- ega kahelapselisi peresid lasterikastele peredele. Viime ellu perepõhise tulumaksureformi, mis annab perele iga alaealise lapse eest 5000 eurot tulumaksuvabastust. Taastame abikaasade ühisdeklaratsiooni. Suurendame oluliselt vanemapensioni. Tõstame esimese ja teise lapse toetuse 100 eurole kuus, võrdsustades kõik lastetoetused.

Lasteaiakohtade olemasolu, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja peresõbralik avalik ruum, ajakirjanduse ja meedia positiivne hoiak, omavalitsuste ja tööandjate peresõbralike tingimuste loomine, riiklik stabiilne perepoliitika – kõik see üheskoos loob kindlustunde lastega peredele ja tagab Eesti rahva kestmise.

Olukorras, kus sündide arv Eestis on saja aasta madalaim, peame tõsiselt mõtlema, kuidas edasi. Sellest ei tohi vaikida. Peame tunnistama, et tegu on suurima väljakutsega julgeoleku tagamise kõrval, kui isegi karmidel sõja-aastatel sündis Eestis rohkem lapsi kui praegu.

Mitmed erakonnad eelistavad demograafilise olukorra keerulisusest vaikida ega käsitle üldse oma programmis seda teemat. Isamaa ei saa vaikida.

Kolmandaks: eesti vaim, haridus, keel ja kultuur. See on eestlaste eneseksolemine.

Siinkohal ma tsiteerin Anton Hansen Tammsaaret 1939. aastast: „Kui tahame end tõelikult aidata, peame kasvatama sisemist veendumust, et ainuke meie õige pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu. Kui meil see tõetundmine puudub, siis ei või meid keegi aidata, sest me oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis.“

Nagu suits, mis hajub ilmaruumis… Peame kaitsma ja arendama otsustavalt eesti keele ruumi ja eesti keele kasutamist avalikus ruumis laiemalt. Viime lõpule ülemineku eesti õppekeelele lasteaedades ja koolides, millele seadusandliku aluse lõime käesolevas valitsuses Isamaa algatusel. Jätkame tasuta eestikeelse kõrghariduse arendamist, võimaldame kõrgkoolide õppejõududele maksta väärikat palka ja tagame hariduse, sealjuures ka kõrghariduse, stabiilselt kasvava rahastamise.

Suurendame riiklikku rahastamist lasteaia- ja huviharidusõpetajatele ning tõstame õpetajate miinimumpalga 125 protsendini Eesti keskmisest palgast. Seadustame haridusministeeriumis välja töötatud vajalikud keeleseaduse muudatused, mis sätestavad selgelt eesti keele oskuse nõuded kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele, samuti igapäevases teeninduses ja tugevdame järelevalvet. Kehtestame eesti keele oskuse nõude kohalike omavalitsuste volikogude kandidaatidele.

Neljandaks: inimeste toimetulek, kestlik, keskkonnasäästlik ja konkurentsivõimelise majanduse arendamine.

Elu on kinnitanud, et ka kapitalil on siiski rahvus ja riiklik päritolu. Riiklike huvide ja oma inimeste eest tuleb seista. See tähendab inimestele iseseisvalt hakkama saamiseks tingimuste loomist, toimetuleku ja rahvusliku majanduse toetamist. See tähendab võitlust inflatsiooni ja kõrgete energiahindadega. See on majanduspoliitika aga ka julgeoleku küsimus.

Investeerime ja soodustame investeeringuid energiajulgeolekusse, erinevate tootmisvõimsuste väljaarendamisse ja varustuskindluse suurendamisse. Jätkame investeeringuid juhitava tootmisvõimekuse arendamiseks kuni alternatiivsete lahenduste väljaarendamiseni. Võitleme mõistliku hinnalae eest CO2 kvoodile, õiglaselt ja läbipaistvalt toimiva elektribörsi hinnakujunduse eest ja rakendame siseriiklikult vastavat poliitikat.

Muudame elektri universaalteenuse hinnakujundust nii, et tarbijale müüdava universaalelektri hind sõltub sellest, kumb on odavam, kas börsihind või universaalteenus.

Suuname Euroopa Liidu ja siseriiklikud vahendid ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks ja taristu kiiremaks väljaarendamiseks. Seisame ühise põllumajanduspoliitika võrdsete konkurentsitingimuste eest ja kehtestame väärtuslikule põllumaale kaitse. Majandame efektiivselt ja säästvalt Eesti loodusressursse ning hoiame Eesti maksukeskkonna stabiilsena.

Elu meie ümber on kiiresti muutuv. Peame olema paindlikud ja võimelised ka kiiresti reageerima muutuvale maailmale ja oludele. Isamaa erakond on varasema poliitikaga tõestanud, et oleme selleks võimelised. Tuletan siinkohal meelde 2015. aasta valimisi, kui meist keegi ei teadnud, et kohe pärast valimisi järgneb üleeuroopaline suur rändekriis. Või mõtleme, kuidas eelmiste Riigikogu valimiste eel ei teadnud me keegi, et järgneb selline energiakriis, rekordiline inflatsioon ja laieneb Venemaa agressioon Ukrainasse niisuguses mastaabis, nagu ta praeguseks on laienenud.

Ka sellel valimisperioodil on Isamaa väga operatiivselt reageerinud kõigile neile muudatustele, olles kas koalitsioonis või opositsioonis. Tuletan meelde, et kõik Riigikogu Ukraina-teemalised avaldused ja otsused on alguse saanud Isamaa liikmete initsiatiivil.

Head erakonnakaaslased. Isamaa programm on julge ja selge. Minu lühike sissejuhatus andis vaid põgusa ülevaate Isamaa plaanidest Eestimaa arendamisel. See on hea plaan ja hea programm. Aga Eestile on sellest kasu ainult siis, kui suudame selle ellu viia. Isamaa on tõestanud, et suudame. Selleks on vaja meie ühist pingutust, et meie sõnum ja programmilised seisukohad jõuaksid valijateni, jõuaksid Eesti inimesteni.

Tänan kõiki, kes panustasid programmi väljatöötamisse. Esimeste vastukajade kohaselt on Isamaa programm parim, mille erakonnad on seni avaldanud. Mulle tundub ka niimoodi ja käed juba sügelevad selle elluviimise järele. Loodan, et teil samuti.

Kinnitame tänasel volikogul meie programmi, sest Eesti ootab seda. Maailmas on vaid üks Eesti. On vaid üks isamaa!

Kommentaarid artiklile “Helir-Valdor Seeder: Isamaa programmi selgroog ja eesmärk on rahvusriigi kestmine

  • 26. jaan. 2023 kell 14:00
    Permalink

    Tere!
    Olen alati Isamaa valija olnud. Minu mured, kuidas Isamaa erakond sellele vaatab või leiab lahendusi. Pakun ka enda poolt lahendusi välja.
    1. Probleem:
    Poeg teenib hetkel kaitseväes, Kuperjanovis. Ühes toas on koos 20-22 meest, neist 4-5 umbkeelsed! Mitte venelased (neid on rohkem) vaid umbkeelsed, kes ei saa eesti keelest midagi aru ja mõni teine venelane tõlgib. Õhtuti on toas vene keele loba (selle asemel, et õppida eesti keelt, sõnu pähe) ja see on nagu näkku sülitamine nii eesti poistele ja Eesti riigikorrale. Jah, nad käivad kursustel, aga kui 20 a ei ole olnud motivatsiooni keele õppimiseks, siis Kaitsevägi ei tohiks küll keelekümblusega enam tegeleda.
    Nad tiksuvad oma aja Kaitseväes ära, sest nad on Eesti kodanikud ja neil on kohustus.
    Minu meelest on sellised inimesed väga suur julgeolekuoht. Kuidas üks umbkeelne saab minusugust eestlast aidata kui tekib kriisiolukord, kui ta ei saa minust aru ja ei tahagi aru saada? Ta ei saa ka käsklustest aru. Ainus millest aru saab on vene propaganda ja selge on see, et ongi elatud vene inforuumis. Samas, on neil ligipääs meil kaitseväes taktika õpingutele, relvaladude asukohtadele jne..
    Minu nägemus lahenduseks:
    Eesti kodanik, kelle emakeel ei ole eestikeel, peaksid läbima keeletesti n: B1 tasemele. Kui ei läbi, tuleks see võrdsustada kaitseväest eemale hoidmisega.
    See hoiab ära ka olukorra, kus mõni venelane, kes tegelikult saab eesti keelest aru aga mängib umbkeelset ja teenistusaja lõpus tuleb see alles välja. See on reaalne olukord elust.

    2. Probleem:
    Nursipalu laienemine. Elan Võru linnas ja juba praegu kuulen iga päev harjutusväljakult tulevaid pommi mürtsatusi. Eile aknaklaasid vibreerisid koos pommide kukkumisega – harjutati millegi võimsama laskmist. Laienemine ei puuduta ainult 21 talupidamist ja lähedal olevaid ümberkaudseid, see puudutab kogu Võru linna.. See on väga kurb teadmatus. Praegune müratase on talutav – loodan.
    Eilsed aknaklaaside vibreerimised pikemalt – enam mitte. Kas terve Võru linna peaks ära kolima? Millist Eestit me siis kaitseme? KUi toimub laienemine, siis siia enam noored ei tule – pommiauku. See piirkond hakkab vaikselt hoonete suhtes Kohtla – Järvestuma ja kaob ka kultuur ja pärand.
    Kagu Eesti on veel viimaseid kohti, kus enne sõjapõgenike siia saabumist ei olnud vene keelt kuulda, vähestest kohti, kus saad tunda, et oled kodus, ümbritsetuna eestlastest.
    Minu nägemus lahenduseks:
    Viia laiendus Ida Virumaa kanti Sirgalasse, on kus endised kaevandusalad.
    Eestimaa ei ole nii suur, et ei jõuaks reageerida ja kohale jõuda ükskõik kust Eestimaa otsast.

    3. Probleem:
    Vene kodanikud on algatanud rahvaalgatus.ee petitsiooni, kus Eesti riik võiks lubada vene kodanikest kinnisvara omanikke Eestisse oma kinnisvara “hooldama ja remontima”. Neid on 4,5 tuhat!!!
    Minu nägemus lahenduseks:
    Vene kodanike seisev kinnisvara võiks anda tasuta kasutamiseks Ukraina sõjapõgenikele niikauaks kuni vene kodanikud oma kodus “korra majja löövad” ja kuniks Ukraina sõjapõgenikel on kuhu taas tagasi minna. Põgenikud maksaksid halduskulusid, et ühistud raskustesse ei jääks. Antud kinnisvara on põgenikele kui asenduskodud, sest nende omanikud on toetanud (läbi valimiste) praegust terroristlikku valitsust ja see oleks nende poolne vastutus ja abi ohvritele, keda nad on koduta jätnud. See oleks kui karma puhastus ja hukkamõist sõjale, kui nad teisiti ei ole suutnud/kartnud ennast väljendada. Kuna kinnisvara asub neil Euroopas, eeldame ka neilt euroopalikke väärtusi – igakülgne abi andmine sõjaohvritele.

    4. Probleem:
    Tulenevalt eelnevast probleemist – miks lubatakse terroririigi kodanikele osta Eestis kinnisvara? Neil siin kanda kinnitada või anda võimalust põgeneda vastutusest mida nad peaksid kandma tulenevalt oma eelnevatest valikutest? Ka pere sidemete osas ei tohiks neil seda võimalust olla.
    Minu nägemus lahenduseks:
    Siinne vene kodanik külastab oma sugulasi Venemaal mitte vastupidi. Vene kodanike arv Eestis ainult suurendab julgeolekuriski.

    5. Probleem:
    Riigiasutustes teenindatakse vene keeles! Kui mugav! See ei panegi pingutama. Selles osas on maksu – ja tolliamet lausa esirinnas. Isegi Võrumaa teenindajad saavad vene keele kursuseid, et nad oskaksid vene keeles teenindada! Vene keele eelistamine teistele mitte riigikeeltele on diskrimineeriv teiste keelte suhtes.
    Minu nägemus lahenduseks:
    Tuleks sisse seada teenustasu võõrkeeles teenindamiseks (see on kui mugavusteenus/tõlketeenus). Mugavuse eest tuleb maksta igal pool. Ainult raha välja käimine motiveerib inimesi. Näiteks: sadama turul olevad venelased oskavad sinuga kõnelda soome keeles aga eesti keelt “nje panimaju..”

    6. Probleem:
    Eesti KODANIKELE tuleks anda suuremaid õigusi ja eeliseid kui lihtsalt Eestis elavatele inimestele. Eesti kodanikku eristab tavaelanikust ainult õigus valida riigikoguvalimistel ja meestel sõjaväekohustus. Seetõttu ongi hea Eestis elada, sest oled võrdne põlisrahvaga, mis sellest, et tavaelanik ei ole sellesse aastakümneid üles ehitatud heaollu panustanud aga saab võrdselt kõigest osa mida antakse.
    Minu nägemus lahenduseks:
    Tuleks teha toetustel ja pensionitel vahet – toetus ja pension kodanikule ning mittekodanikule. Ka see paneb juba mittekodanikke pingutama. ..sisse seada kodanikupalk. .. tasuta bussisõit vaid Eesti kodanikele.
    KOV valimisi peaksid saama ka valida ainult Eesti kodanikud, et ära hoida taas venestumist, mis saab alguse Narvast ja on probleemiks ka Tallinnas.

    7. Probleem
    Pensionid on väikesed ja seda vägagi neil, kes on aastaid olnud lastega kodus ja kasvatanud lapsi, meie tulevikku. Nad ei ole saanud endale lubada neid hüvesid, mida lastetud inimesed. Tänud neile on meil olemas eesti rahvas ja järelkasv. Samas Eesti riik ei ole nendele inimestele piisavalt tänulik.
    Minu nägemus lahenduseks:
    Siduda Eesti kodanikel pension laste arvuga. Mingi % üles kasvatatud Eestis töötavate laste töötasudest arvutatud sotsiaalmaksust (järelikult töötavad Eestis ja on tublid inimesed) võiks minna pensionilisaks nende vanema(te) kontole. Sellega vähendaks ka ümbrikupalka, sest inimesed oleksid huvitatud, et osa ta palgast läheb vanematele ja inimesed on motiveeritud töötama Eesti riigi heaks.
    Siin on täiesti erinevaid lahendusi olemas ka kasulaste osas jne..

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga