Kaitseliitlased on PPA-ga aastaid edukalt koostööd teinud ning oma ülesannetega alati hästi hakkama saanud. Seda enam on vabatahtlikult julgeolekusse panustavad mehed ja naised häiritud siseministri väljaütlemisest. Foto: Aare Lepaste

Kaitseliitlased, kes on osalenud aastakümneid riigile oluliste objektide valvetegevuses, kellest paljud on rahvusvaheliste missioonide kaudu saanud väljaõppe massirahutuste korral käitumiseks, olnud erinevatel sõjalistel õppustel väärikad partnerid meie liitlasvägede võitlejatele, kes on appi tõtanud kadunud inimeste otsimisel ning tegutsenud efektiivselt ja organiseeritult koroonakriisi ajal, on sügavalt häiritud siseminister Mart Helme sõnavõtust, kes märkis 14. juulil Vikerraadio saates “Uudis+”, et kaitseliitlastel pole eriolukorras toimetamiseks vajalikke oskusi ega varustust.

“Kui me kujutame ette, et me paneme kõigi elutähtsate objektide kaitseks välja politseinikud ja kaitseliitlased, siis politseinikud saavad hästi hakkama, aga kaitseliitlased ei saa, sest neil ei ole vastavaid teadmisi, väljaõpet, vastavat varustust, vastavaid lepinguid isegi mitte,” lausus siseminister.

Suusad ajas risti kooskõlastuseta jäänud eelnõu

Teema kerkis päevakorrale pärast seda, kui kaitseministeerium jättis kooskõlastamata siseministeeriumis valminud politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ehk nn kriisireservi eelnõu, sest kaitseministeeriumi väitel pole nende seisukohtadega arvestatud.

Helme nimetas sisekaitsereservi kolmeks peamiseks ülesandeks vajadusel piiri kaitsmist, objektikaitset ja massirahutuste ohjamist. “Need on asjad, millega üks kaitseliitlane, kes tuleb üheks päevaks töölt ära, ei saa hakkama. Ma tean, et kaitseministeerium räägib, et Kaitseliit võib kõiki neid ülesandeid täita, aga fakt on see, et kaitseliidu liikmed on esiteks vabatahtlikud ja teiseks maksime me neile (eriolukorra ajal) kõikide abiülesannete täitmise eest päris korraliku summa. Kaitseliidu ülemüstifitseerimine – see on lihtsalt kohatu,” ütles Helme.

Kaitseministeerium ei nõustu eelnõu ettepanekuga võrdsustada reservi arvatud isik riigikaitselisel ameti- ja töökohal oleva isikuga. Selle kohaselt vabastataks isik ühtlasi kaitseväekohustuse ja riigikaitselise töökohustuse täitmisest, mis tähendaks suuremat panust sisejulgeolekule riigikaitse asemel.

Sama tulemi valguses ei nõustu kaitseministeerium riigikaitselise töökohustusega isiku kriisireservi arvamisega, mis tekitab küsimuse, kas isik peaks esmalt alluma teenistus- ja töösuhetele või vabatahtlikule tegevusele.

Dokumendi kohaselt jääb kaitseministeeriumi hinnangul selgusetuks ka kriisireservi suurus ja koosseis ning liialt laialdane kasutamine.

“Minu arust ei ole tegu niisuguse väikese struktuurse sammuga. See reserv on ikkagi üksus, ta tõenäoliselt on suhteliselt suur üksus ja tema puhul me peame väga täpselt teadma, millega ta tegutseb,” kommenteeris kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) “Aktuaalsele kaamerale”.

Eelnõu eesmärk on ebaselge

Kaitseministri nõuniku Andres Luusi sõnul on seni ebaselgeks jäänud hoomamatu probleem, mida eelnõuga lahendada püütakse. Eelnõus on kriisireservile pandud väga laia spektriga ülesandeid piirivalvest ja kriminaalmenetlusest kuni jälitustegevuse, väärtegude lahendamise ja liiklusjärelevalveni. Sisuliselt hakatakse dubleerima ka tänast Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Kaitseliidu koostööd.

Samuti jääb häguseks reservväelaste, kellel on relvakonflikti puhul sõjaline roll ja kohustus, kasutamise soov sisejulgeolekuliste ülesannete täitmiseks. „Kaitseministeerium on pakkunud variantidena lisaks abipolitseinike kasutamisele luua Kaitseliidu regionaalsed sisekaitseüksused tagamaks sisejulgeolekule toetuse ka kaitseolukorras. Arutatud on ka sõjaväepolitseinike või Sisekaitseakadeemia võimalikku kasutamist kriisireservis, ent siseministeerium näeb ette reservi ülesehitamise vabatahtlikkusele,“ selgitas Luus, kelle sõnul tekitab küsimusi ka eelnõus sätestatud kriisireservi kokkukutsumise tase ehk otsustusõiguse andmine PPA-le.

„See on ebaproportsionaalselt madal vastutuse kõrval, mis sellega kaasneb. Seda enam, et eelnõu kohaselt saab kriisireservi kokku kutsuda teadmata pikkusega ajaks. Samal ajal pole eelnõus defineeritud, mida käsitletakse mitterahuaegse kriisina, mida kriisireservi liikmed lahendada aitaksid. Ettevalmistused sõjaliseks ning sisejulgeolekuliseks kriisiks erinevad nii ülesannete, väljaõppe ja taktika kui ka varustuse osas,“ sedastas Luus.

Ühtlasi jääb arusaamatuks ka loodava reservi suurus. „Juttu on olnud paarisajast tuhandete liikmeteni. Kriisireservi loodav riigikaitseline ametikoht hakkab seega prevaleerima kaitseväekohustuse üle, pärssides ettenägematus mahus sõjalise kaitse korraldamist. Lisaks tuleb arvestada suurte kulutustega ehk uue varustuse, tehnika, ladude, logistika ja muu taolisega,“ märkis Luus.

Riigikogu riigikatsekomisjoni esimees Andres Metsoja sõnul on väljaütlemine, et kaitseliitlased ei saa hakkama, sest neil pole väljaõpet, varustust jne, iseenesest absurdne. „Seda enam, et alles äsja kiitsime kaitseliitlasi just nimelt selle eest nad said koroonakriisi ajal suurepäraselt hakkama. Kaitseliit baseerub vabal tahtel ja järjepidevalt organiseeritud tegevusel ning ühendab nüüdseks juba põlvkondi. Seda kummastavam on tulla ootamatult välja mingi paralleelstruktuuriga, mis oleks justkui parem. Antud juhul oleks võinud siseminister plaani tutvustada ka riigikaitsekomisjonis, aga see pole kordagi teemakski olnud,“ rõhutas Andres Metsoja.

Kaitseliit on siseministriga eriarvamusel

Kaitseliidu strateegilise kommunikatsiooni ülem Tanel Rütman ütles Delfile, et Kaitseliit on ministriga eriarvamusel. Samas ei soovinud Rütman midagi enamat öelda, sest Kaitseliidul pole kohane poliitikute väljaütlemisi kommenteerida.

Kaitseliidu vanematekogu liikme ja endise kaitseväe juhatajana ei nõustu Mart Helme kriitikaga Kaitseliidu aadressil ka Johannes Kert. „Pole mingit alust väita, et Kaitseliit ei tulnud talle kriisi ajal antud ülesannetega toime. Jääb mulje, et siseminister ei ole kursis Kaitseliidu struktuurse ülesehitusega,“ kirjutab Kert ERR-i arvamusloos.

„Seni on Kaitseliit saanud suurepäraselt hakkama ka rahvusvaheliste politseilike ülesannetega endises Jugoslaavias, objektide, sealhulgas USA 27. mehhaniseeritud jalaväe diviisi peakorteri kaitsmise ja julgestamisega. Terve rida Kaitseliidu liikmeid on just rahvusvaheliste missioonide kaudu saanud väljaõppe massirahutuste korral käitumiseks. Neile, kes möödunud aegu hästi ei mäleta, tuletan meelde, et just sõjaväepolitsei andis 2007. aastal tsiviilpolitseile vajalikku väljaõpet massirahutuste kontrollimise taktika alal,“ rõhutab Kert.

Riigikogu Kaitseliidu toetusrühma aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul õõnestab siseminister oma sõnavõtuga Kaitseliidu alustalasid ning peaks kaitseliitlaste ees vabandama.

Luik tänab kaitseliitlasi

Politsei- ja piirivalveameti kriisireservi ning Kaitseliidu rolli küsimuses siseminister Mart Helmega vastasseisu sattunud kaitseminister Jüri Luik tänab ERR-i vahendusel kõiki kaitseliitlasi, kes eriolukorra lahendamisse panustasid. Ühtlasi kinnitab Luik, et kriisireservi eelnõuga ei saa edasi minna enne, kui on selge, millisel kujul ja milleks seda vaja on.

Loe Kaitseminister Jüri Luige arvamuslugu:
https://www.err.ee/1113030/juri-luik-kriisireserv-ei-tohiks-muutuda-poliitiliseks-pallimanguks

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.