Mart Luik: siseminister Helme Kaitseliidu kriitika ei tee muud kui lõhestab ühiskonda

Mart Luik Foto: Eesti Uudised

Üks Kaitseliidu kaasvõitlejatest küsis Mart Helme viimase avalduse kontekstis retooriliselt, et kas Eesti ühiskonnas on veel mõni grupp, keda Helme poleks solvanud? Tõesti, annab otsida.

Kaitseliit koos oma harudega (Noorkotkad, Kodutütred) on Eesti kõige suurem vabatahtlik organisatsioon ja selleta oleks meie ühiskonna turvatunnet keeruline ette kujutada. Nagu igal suurel organisatsioonil, on meil oma muresid aga sellele vaatamata on Kaitseliit eranditult kõigi endale pandud ülesannete täitmisega kenasti hakkama saanud. Kaitseliit kaitses Eestit 2007. aasta pronksiöö rahutuste aegu ja seisis Eesti piiril 2020 aasta koroonakevadel. Rääkimata kõigist väiksematest kriisidest, kaitseliitlaste peale saab loota.

Siseministri kriisireservi idee on tervikuna arusaamatu, et kellele seda vaja on ja milliste ülesannete täitmiseks. Ettepaneku autorid pole suutnud leida tühikut, mida uus struktuur täitma peaks. Ainus loogiline seletus on palju lihtsam- kui poliitik on mingi uitmõtte endale pähe võtnud ja valijatele välja lubanud, siis püüab ta seda iga hinna eest ellu viia. Oma lubaduste elluviimiseks ongi igal poliitikul vaba voli aga samal ajal ei tohiks rünnata Eesti julgeoleku nurgakivi Kaitseliitu ja taaskord oma avaldusega lõhestada Eesti ühiskonda.

Seda tundub mõistvat EKRE uus esimees Martin Helme, kellel staažika kaitseliitlasena oli samuti isa viimase avalduse pärast piinlik ja ta tõttas seda kriitikat pehmendama. See annab veidi lootust, et need ühiskonda lõhestavad avaldused visatakse ükspäev siiski ajaloo prügikasti.

  • 16. juuli 2020 kell 12:42
    Permalink

    Lugupeetud Vello Sannamees,

    Kirjeldatud olukordades ongi Kaitseliit üks olulisemaid vastumeetmeid. Võimeline väga kiiresti reageerima, inimesed väljaõpetatud, territoriaalselt kõikjal Eestis esindatud, mehed-naised tunnevad oma kodukanti paremini kui mistahes “roheline mehike”, osadel relvad kodus jne. Kaitseliit täidab vajadusel samu ülesandeid, mis USA Rahvuskaart.

    Nii et need siseministri argumendid väga ei päde.

    Vasta
  • 16. juuli 2020 kell 12:25
    Permalink

    Mart Helmel, kui siseministril, on õigus teha valitsusele ettepanek relvastatud ja spetsiaalselt väljaõpetatud sõjaväeosa loomiseks korra tagamiseks riigisiseselt, kui:
    * riigipiiri püüab ületada relvade abil terroristide grupp
    * toimub terroriakt riigis
    * toimuvad relvastatud rahutused riigis jne.
    See väeosa tuleb moodustada piirivalve koosseisus. Neid üleandeid ei saa täita vabatahtlik Kaitseliit. Samuti on tähtis ka kiire tegutsemine, mida ei ole Kaitseliidul. Paljudes riikides on olemas Rahvuskaart (siseväed).

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.