29. septembril valitsuses saavutatud kokkulepped võimaldavad jätkata riigikaitse arendamist nii, et lisaks olemasolevate võimetele saame arendada uusi. Foto: Aare Lepaste

Vaatamata rahandusministri ja EKRE esimehe Martin Helme esialgsele soovile kaitse-eelarvet vähendada, kasvavad kaitsekulutused 2021. aastal 645,4 miljoni euroni.

Riigikaitsekulude osas on viimastel nädalal lahvatanud mitmeid vaidlusi ning ilmunud ridamisi arvamuslugusid. Teame kõik, et summa ei muutu, kui muudame liidetavate järjekorda. Teisiti on sõnadega, mida ritta seades ja midagi selgitada üritades võib üldpilt selguse asemel sootuks hägusamaks muutuda.

Nii näiteks selgitab Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja (Isamaa) 22. septembril ilmunud Õhtulehes, et ka Riigikogu esimees Henn Põlluaas eksitab Õhtulehe lugejaid seoses riigikaitsekulude ümber lahvatanud vaidlusega. Seejuures on Metsoja sõnul tähelepanuväärne, kui mitmel korral on ühe koalitsioonierakonna liikmed muutnud oma seisukohti riigikaitse-eelarve teemal. Oli ju EKRE esimehe, rahandusminister Martin Helme algne ettepanek vähendada kaitse-eelarvet 50 miljoni euro võrra aastas.

„Kas avalikkuses tõusetunud vastupanu ajel või mingil muul põhjusel toodi mõne aja pärast lauda aga 300 miljonit laenuraha, mille eest teha kaitseinvesteeringuid. Millest tulenes taoline kannapööre, seda teab vaid EKRE juhtkond. Kipun arvama, et pigem sellest, et mängida poliitmänge eelarves laenuraha jagamisel, mitte aga tõelisest soovist riigikaitselisi võimelünki likvideerida. Nii nagu riiki, ehitatakse ka riigikaitset toetudes usaldusele ja ärakuulamisele. Loosungite saatel vastutavate spetsialiste aruteluruumist välja saatmise soov või välismissioonide prestiižiprojektiks nimetamine on näited elust enesest,“ kirjutab Metsoja.

Riigikogu esimees märkis oma artiklis, et ühekordse investeeringuga tõuseks kaitsekulud umbes 2,5-le protsendile SKT-st. „Kõlab küll uhkelt, kuid seejuures jääb autoril võtmata seisukoht, kas 2,5 protsenti SKT-st saab olema jääv suurus. Kas sellega saab kaitsevägi arvestada ka järgnevatel aastatel? Miks? Sest iga uus relvasüsteem vajab inimesi, nende väljaõpet, taristut, hooldust ja varuosi ning mis kõige olulisem: laskemoona, milleta iga relv on kasutu,“ tõstatab Metsoja rea olulisi vastuküsimusi.

Metsoja rõhutusel, on riigikaitse planeerimine pikaajaline, et tagada reaalne, mehitatud, motiveeritud, varustatud, relvastatud kaitsevägi, mida suudame ka üleval pidada. „Meil on võimelünki ning arutelu selle üle, kuidas suudame riigikaitset arendada tänaseks juba loodud süsteemi lõhkumata, on teretulnud. Kuid on selge, et selle arutelu juures peame kuulama kaitsevaldkonna eksperte ning säilitama ratsionaalsuse, et mitte panna meie vastaseid itsitama, vaid tagada usutav heidutus,“ sedastab riigikaitsekomisjoni esimees.

Riigikaitse rahastamine säilib planeeritud tasemel

Praegu on kokku lepitud riigikaitse arengukava 2017-2026 elluviimise jätkumises ning riigikaitse rahastamine säilib planeeritud tasemel, millele lisandub 46 miljonit eurot rannakaitsesüsteemi soetamiseks.

Kaitsekulutused ületavad kaks protsenti SKP-st. Täpsemalt kasvavad kaitsekulutused 2021. aastal üle 645 miljoni euro, mis moodustab 2,29 protsenti SKP-st (selles sisalduvad liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud – 10 miljonit eurot, kaitseinvesteeringud – 20 miljonit eurot).
Paraneb ka individuaaltaseme kaitstus, plaanis on soetada uued killu- ja kuulivestid kogu sõjaaja struktuurile ning rohkem pööratakse tähelepanu Kaitseliidu rollile riigikaitses.

Kaitseminister Jüri Luik ütles, et 29. septembril valitsuses saavutatud kokkulepped võimaldavad jätkata riigikaitse arendamist nii, et lisaks olemasolevate võimetele saame arendada uusi.

Ministri sõnul on oluline, et uued võimed põhineksid riigikaitse arengukaval ja sealhulgas kaitseväe vajaduskirjeldustel ning kaitseväe juhataja suunistel. Samuti on tähtis, et ka tulevikus oleksid meil olemas inimesed, varustus, taristu, ette nähtud lahingumoonavarud ja raha nii uute, kui olemasolevate võimete ülalpidamiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.