Ettevõtja Indrek Luberg kirjutab Postimehe arvamusküljel, et koduse elektritarbimise analüüs tõi välja huvitava anomaalia – 2017. aasta oktoobrist kasvas summa elektriarvetel märgatavalt. Mitu kuud hiljem sain teada põhjuse, milleks on väidetav probleem kaugloetava arvesti andmete edastamisel ning sellega kaasnenud märge arve teise lehekülje ülaservas: näidud sisaldavad prognoositud koguseid.
Järelepärimisel selgus, et prognoosimisel võetakse aluseks kliendi eelmise 13 kuu elektritarbimine ning Elektrilevi tüüptarbimisgraafik. Elektrilevi kodulehel on elektrikütte tüüptarbimisgraafikus juuli ja jaanuari tarbimise vahe 12 protsenti ning oktoober asub täpselt nende kahe vahel, niisiis on see aasta keskmise tarbimisega kuu.
2017. aasta oktoobrile eelnenud 13 kuu keskmine elektritarbimine oli meie kodus 692 kWh. Selle baasil prognoosis Elektrilevi aga meie oktoobri elektritarbimiseks 1623 kWh ja jätkas sama suurusjärguga järgmistelgi kuudel. Mingit objektiivselt põhjendatud selgitust, millest säärane mitmekordne vahe tekkis, pole Elektrilevi siiani andnud. Minu arvelduskontolt läks prognoositud elektrikulu arve summa iga kuu otsekorraldusega maha. Kuue kuu pärast selgus, et sel viisil oli Eesti Energiale ettemaksuna kogunenud üle 400 euro. Kasutasin sellest osa siis aprilli arve tasumiseks ning palusin ülejäänud summa tagasi kanda, mida ka tehti.
Teavitust selle kohta, et kauglugemisega esineb rikkeid ja näidud tuleks esitada ise, mulle ei saadetud. Läinud aasta oktoobrist saadik pole ükski tehnik huvi tundnud, miks mu kaugloetav arvesti korralikult näite ei edasta, alles minu päringu peale lubati keegi asjaga tegelema panna.
Huvi pärast jätsin ka eelmisel kuul ise näidud teatamata ning prognoosimine jätkus sama hooga ja sama suurusjärgu alusel. Mai arve prognoositud elektrienergia tarbimine oli 1292 kWh. Aasta varem oli tegelik tarbimine maikuus 360 kWh. Juuni näidud teatasin ise, kusjuures Elektrilevi või Eesti Energia e-teeninduse kaudu enam näite teatada ei saa. Seda saab teha ainult lauatelefoni (!) teel või e-kirjaga aadressil naidud@elektrilevi.ee. E-kiri minu näitudega läks nagu musta auku – ei saadetud ühtegi kinnitust, et näidud on käes. Nagu arvata võis, prognoosis Elektrilevi mai tarbimise taas korralikult üle, täpsemalt krediteeriti juunis õigete näitude edastamisel 494 kWh, mille eest ma maikuus asjata maksin.
Kas tõesti on Eesti Energia ja Elektrilevi asunud klientidelt tasuta laenu võtma? Kõlab ju ahvatlevalt – lihtsalt prognoositarbimist nii palju, kui vaja on, ja kuue kuu pärast, või siis kui klient märkab, maksa tagasi. Ei mingit lepingutasu, tagatist ega intressi. Ajakirjanduse andmetel paigaldas Elektrilevi üle 600 000 kaugloetava arvesti. Eks mõni töötab kindlasti korrektselt, aga kui kasvõi pooltelt neist võtta kasvõi pool minu keskmisest igakuiselt tasutud ettemaksust, teeb see kümme miljonit eurot kuus. Abiks ikka, kui tasuta saab.
Ma tahaks loota, et tegemist on mingi süsteemi arvutusveaga, mitte kellegi teadliku manipulatsiooniga. Igatahes tasub tarbijatel oma elektriarvetel ja -näitudel silm peal hoida.
