Väljakutsete arv seoses lähisuhtevägivallaga on tõusuteel

FOTO: SCANPIX/MARKO SAARM/SAKALA

Viimastel aastatel on selgelt kasvanud politsei väljakutsete arv, kus korrakaitsjatel palutakse sekkuda lähisuhtevägivalla juhtumitesse.

Teadlikkuse kasvatamise kõrval seab valitsuselt heakskiidu saanud lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava eesmärkideks kannatajate kaitsmise ja toetuse, vägivallatseja eemaldamise kodust ja asutustevahelise koostöö tõhustamise.

Siseminister Mart Helme esitles neljapäeval valitsuskabinetile tegevuskava aastateks 2019-2023, mille eesmärk on üle riigi rakendada Pärnu lähisuhtevägivalla pilootprojekti lähenemist ja tulemusi.

“Politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja sotsiaalministeerium on aasta jooksul käinud pea kõigis maakondades (kokku 12), et aidata Pärnu õppetunde viia sisse lähisuhtevägivalla ennetustöösse,” selgitas siseminister Helme. Heaks kiidetud lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava on üks valitsuse tööplaani ülesandeid, mille valmimise eest vastutas siseminister ja mille koostamisse olid kaasatud sotsiaalminister, justiitsminister ja rahvastikuminister.

Veidi enam kui iga kümnes kuritegu on Eestis perevägivallakuritegu, millest omakorda kolmandik on seotud lastega. “Sellega on ühiskond jätnud kannataja rolli need, kelle eest me kõige rohkem hoolitsema peame, need, kellele me oma tuleviku rajame,” rõhutas rahvastikuminister Riina Solman.

“Vägivalla keskel kasvamine võib kaasa tuua hilisemas elus haridustee katkemist, käitumis- ja sõltuvusprobleeme ning agressiivsust kaaslaste või pereliikmete suhtes,” selgitas rahvastikuminister Solman. Lapsi, kes on kannatanud vägivalla all või näinud pealt vägivalda, tuleb käsitleda abivajavate lastena, kellele tuleb vajadusel tagada abi ja nõustamine.

Eelmisel aasta alguses lõppenud Pärnu lähisuhtevägivalla pilootprojekti süvaanalüüs kinnitas, et see lähenemine on vaja kasutusele võtta üle Eesti. “Nagu Pärnuski ilmnes, siis tihe asutustevaheline koostöö, kohene abi vägivalla all kannatajale ning vägivallatseja kodust eemaldamine, on parim viis vägivalla jätkumise lõpetamiseks,” ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar. Tema sõnul ennetame selle lähenemisega korduvaid ja raskemaid juhtumeid.

Oluline on koostööpartnerite arusaam üksteise rollidest ja vastutusest ning kokkulepe eesmärkides ja töökorralduses. Tegevust lähisuhtevägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks viivad läbi ministeeriumite esindajad, politseinikud, ohvriabi-, kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, naiste tugikeskuste spetsialistid, tervishoiuteenuse osutajad, prokurörid, kohtunikud, kriminaalhooldajad ja haridustöötajad.

“Me selgelt liigume oma eesmärkide suunas, kuna aina rohkem lähisuhtevägivalla all kannatajaid on nõus politseile esitatud andmeid edastama ohvriabile, mis omakorda aitab ennetada vägivallajuhtumite kordumist,” ütles Kommusaar.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.