ÜRO rändepakt läheb sahtlisse tagasi

Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas riigikogu liikmetele, et ÜRO rändepakt võib muutuda Eestile siduvaks ja seetõttu ei tohi sellega ühineda. Foto: LIIS TREIMANN

Vastupidiselt välisministeeriumi kinnitustele leiab justiitsminister Urmas Reinsalu, et ÜRO ränderaamistik võib muutuda Eestile siduvaks dokumendiks. Seetõttu tegi Isamaa fraktsioon juba esmaspäeval otsuse, et Eesti ei tohi selle paktiga liituda. Valitsus arutab neljapäeval rändepaktiga liitumist ja välisminister Sven Mikseri ettepanek toetust ei leia.

“Jah, ma arvan, et see lepe võib läbi rahvusvahelise tavaõiguse muutuda Eesti Vabariigile siduvaks,” ütles Isamaa liige Reinsalu kolmapäeval riigikogu infotunnis. “Ma olen palunud justiitsministeeriumil analüüsida seda leppe tekstprojekti ja justiitsministeeriumi hinnangul on olemas oht, et lepe hakkab mõjutama rahvusvahelist tavaõigust,” lisas Reinsalu.

Justiitsministri sõnul on raamistikku koondatud 23 eraldi kohustust riikidele, mis tulenevad selle eesmärkidest. “Lisaks sellele tuleb tähelepanu juhtida, et kuigi lepe on formaalses deklaratsioonis ei ole õiguslikult siduvana käsitletav tekstiliselt, on siiski lepe koostatud selliselt, et on ette nähtud nii monitooringu- kui kontrollimehhanism leppest tulevate kohustuste realiseerimiseks, mida lepe sisaldab,” rääkis Reinsalu.

“Küsimus, mis puudutab seda, kas õigusemõistmise asutused võivad hakata rahvusvahelise tavaõiguse norme rakendama, ennekõike rahvusvahelised kohtud, siis vastus on enesestmõistetavalt jaatav,” rääkis Reinsalu riigikogus. “See on üks osa rahvusvahelisest õigusest. Rahvusvaheline õigus erineb siseriiklikest õigusnormidest selle poolest, et väga ulatuslik osa on rahvusvahelistel tavadel, rahvusvahelistel kommetel,” lisas ta.

“Ja ütleb ka meie põhiseaduse paragrahv 3, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid on Eesti õiguskorra lahutamatu osa. Ja nii, nagu me oleme näinud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni kasvamist samm-sammult läbi rahvusvaheliste kohtute praktika osaks rahvusvahelisest tavaõigusest, siis eksisteerib reaalne oht, et ka nimetatud dokument – väga kõrge migratsiooni täiendavalt korraldava ja reguleeriva ambitsioonitasemega dokument – võib muutuda ühetaoliselt osaks rahvusvahelisest tavaõigusest,” selgitas Reinsalu. ” Ja selle rahvusvahelise tavaõiguse puhul on nendel riikidel vastavalt rahvusvahelisele õigusele võimalus teha vastulause, et nemad enda suhtes neid norme ei käsitle siduvusena. See võimalus on riikidel olemas. Euroopa Liidust on tänaseks kuus liikmesriiki öelnud, et nad selle dokumendiga ei liitu,” märkis ta.

Minister tõi ka näiteks ÜRO kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni, millega kõrvuti veel kolme Euroopa Liidu liikmesriigiga ei ole ühinenud ka Eesti. “Ja see on ka meie kaalutlustel, mis puudutavad meie rahvusriigi julgeoleku ja muid huvisid, oleme seda mitte teinud. Nii et niisugustes küsimustes, mis rahvusriiki puudutavad, on väga vajalik Eesti Vabariigil kui seni konservatiivset migratsioonipoliitikat ja kodakondsuspoliitikat hoidnud riigil säilitada nendes küsimustes oma iseostsustamise pädevus. See peab olema kõrgeim huvi võimalike rahvusvaheliste kohustuste tekitamisel või kujunemisel,” rääkis Reinsalu.

“Selle leppe puhul ma tahan rõhutada seda, et see lepe võib muutuda rahvusvahelise tavaõiguse osaks ja seetõttu, kui Eesti Vabariik asub seisukohale, et selle leppega mitte ühineda, siis kahtlemata tuleb seda ühemõtteliselt deklareerida,” rõhutas justiitsminister.

Peaminister Jüri Ratas lubas kolmapäeval riigikogus, et valitsus teeb neljapäeval otsuse ÜRO ränderaamistikuga ühinemise osas. Eesti Uudistele teadaolevalt valitsus rändepaktiga ühinemist ei toeta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.