24. oktoobril kohtus Riigikogu Isamaa fraktsioon Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajatega. Kohtumise käigus arutati selle üle, kuidas väärtustada senisest rohkem lasterikkust ning kuidas oleks riigil ja erinevatel ühendustel võimalik lasterikkaid peresid toetada.
Lasterikaste Perede Liidu esindajate sõnul on üheks suurimaks murekohaks lasterikaste perede puhul järsk riigipoolse toe lõpp kui laps saab täisealiseks. Kui riik toetab kolmelapselist pere 500 euroga siis vanima lapse täiskasvanuks saamisel ainult 100 euroga. Ometigi tekivad just sel hetkel lisakulud, sest pere üritab last iseseisva elu alustamisel toetada (näiteks ülikooli astumisel). Samas ei ole ülikooli astunud lapsel võimalik saada osa kõigist ülikooli poolt pakutavatest toetustest. Ühe võimaliku lahendusega pakuti kohtumisel välja, et riigipoolne tugi võiks väheneda järk-järgult ning see aitaks peredel paremini olukorraga koheneda.
Riigil on võimalus kujundada läbi oma poliitika ka suhtumist paljulapselistesse peredesse. Lasterikaste Perede Liidu esindajate sõnul ei tohi me luua olukorda, kus paljulapselised pered peavad pidevalt oma kulutusi ja kohustusi tõendama.
Samuti toodi välja, et paljulapselised pered vajavad tuge nii eluruumide kaasajastamisel kui ka soetamisel. Küsimus on selles, kas arendada edasi tänaseid võimalusi või kaaluda uute võimaluste loomist. Tänane Kredexi kodutoetus lasterikastele peredele vajab ajakohastamist ja suuremat paindlikkust. Täna on Kredexi toetust võimalik taotleda kahel korral ning summad ei ole suutnud ajaga kaasas käia.
Kohtumisel arutati ka huvihariduse kättesaadavusega seotud probleeme. Riik kehtestas paar aastat tagasi täiendava toetuse, et huvihariduse kättesaadavust parandada. Suurem osa sellest kulub transpordikulude toetuseks, et väljaspool suuremaid keskusi elavatel lastel oleks võimalik huviringides käia. Lisaks toetab Eesti Lasterikaste Perede Liit iga aasta sadu paljulapselisi peresid, et lastel oleks võimalik käia vähemalt ühes huviringis. Huvihariduse kättesaadavuse võimalused sõltuvad paljuski ka kohalike omavalitsuste otsustest. Näiteks Viljandis on lasterikaste perede lastele munitsipaalhuviringid tasuta.
Eesti Lasterikaste Perede Liit on loodud 1996. aastal. Liit on nelja ja enama lapsega peresid koondav katusorganisatsioon, kes lähtub oma tegevustes suurte perede väärtustamisest ja toetamisest. Ühenduse liikmesorganisatsioonid tegutsevad kõikides Eesti maakondades ja neid on kokku 19. Võrgustikku kuulub 1611 nelja ja enama lapsega peret ja nendes perekondades on sirgumas 7400 last. Loe liidu tegevusest lähemalt SIIT.
Viimaste aastate jooksul on riik tõstnud märkimisväärselt lapsetoetusi ning eraldi on kehtestatud täiendav toetus paljulapselistele peredele (alates kolmandast lapsest). Järgmistel Riigikogu valimistel kujuneb Eesti pere- ja rahvastikupoliitika suure tõenäosusega üheks olulisemaks teemaks. Isamaa erakond on teinud ettepaneku kehtestada täiendava tulumaksuvabastus alates esimesest lapsest ning lisaks on tuleva aasta Riigieelarve eelnõus ette nähtud vahendid Eesti Pere Sihtkapitali loomiseks, mille üheks eesmärkidest on paljulapseliste perede toetamine ja väärtustamine.
