Abhaasias elava eestlanna Alli Rutto poeg Arnold Rutto ütles ETV saates “Esimene stuudio”, et tema ja tema perekond ei poolda topeltkodakondsust.
Alli Rutto juhtumist ajendatuna saatis siseminister Andres Anvelt neljapäeval kooskõlastusringile kodakondsusseaduse muudatuse eelnõu, millega ekslikul alusel sünnijärgse Eesti kodakondsuse saanud inimesed ei pea edaspidi tõendama teisest kodakondsusest loobumist ja nende kodakondsus loetakse jätkunuks tingimusteta.
Esimeses stuudios Alli Rutto juhtumit kommenteerides sõnas Andres Anvelt: “Senine haldusotsus, et ta peaks selleks hetkeks otsustama oma Vene kodakondsuse küsimuse, siis tal jätkub Eesti kodakondsus, see on minu poolt palutud peatada. Ja me lahendame ka võimaluse, kuidas ta tunneks end täisväärtusliku Eesti kodanikuna.”
Justiitsminister Urmas Reinsalu on varasemalt öelnud, et täna kehtivat seadust tuleb tõlgendada kõiki eesmärgipäraseid argumente kasutades. Abhaasia eestlanna Alli Rutto juhtumit kommenteerides ütles Reinsalu, et inimese väntsutamisel, kes on tunnistatud sünnijärgseks kodanikuks, pole mingit moraalset ega praktilist tarvidust. “Minu meelest puudub ka õiguslik vajadus,” lisas Reinsalu.
Riigikohtu tänavuse otsusega tagantjärele ekslikul alusel antud Eesti sünnijärgse kodakondsusega inimesi on hinnanguliselt sadakond. Nemad said sünnijärgse kodakondsuse Eesti Vabariigi algusaegse opteerumislepinguga.
Ruttol on seni Eesti pass olemas, kuid kui ta läks tänavu augustis seda pikendama, kuulis ta, et Eesti riik on ta kodanikuks lugenud eksitusega. Politsei- ja piirivalveamet teatas naisele, et ta peab kodakondsusest loobuma.
Saatejuht Anna Pihl küsis, kas erakond Isamaa toetab kõne all olevat eelnõu.
Anvelt vastas, et ta loodab, et see toetus tuleb lisaks Isamaale ka opositsioonierakondadelt.
Saates osalenud Alli Rutto poeg Arnold Rutto aga eelnõuga rahul ei ole. “Ma ei ole ikkagi nõus sellega, et seal on klausel, et me oleme ekslikult (kodakondsuse) saanud,” ütles Rutto.
Anvelt rääkis, et ta üritab taastada selles küsimuses õiglust. “Seesama eelnõu kõigepealt toob tagasi õigluse. Kui inimene on ükskord riigi poolt tunnistatud sünnijärgseks kodanikuks, siis riik ei tohi mingil moel — ükskõik, kuidas ta oma halduspraktikat üle vaatab — ta ei tohi selle inimese usku sellesse riiki ja õigusesse murda. Antud juhul on see murtud ja see olukord tuleb taastada,” sõnas Anvelt.
Ta tunnistas, et tekkinud segaduse eest vastutab siseminister.
Arnold Rutto sõnul ei ole ta Eesti riigis pettunud, sest mõne ametniku oskamatuse tõttu ei pea pettuma riigis. Samuti tõi ta välja et tänast olukorda üritatakse väga tugevalt kõigutada topeltkodakondsuse suunas: “Mina ja minu perekond ei poolda topeltkodakondsust,” sõnas Rutto.
Abhaasia kuulus Tartu rahulepingu sõlmimise ajal 1920. aastal iseseisva Gruusia riigi koosseisu. Riigikohtu lahend ütleb, et eestlased, kes rändasid Eestist välja enne Eesti vabariigi loomist ega kolinud siia tagasi pärast Eesti ja Venemaa vahel 1920. aastal sõlmitud Tartu rahu kehtestamist, ei ole sünnijärgsed kodanikud.
