Aastaid näitasid erinevad analüüsid ja uuringud, et täiskasvanute eesti keele õppe on korraldatud puudulikult. Selle probleemi lahendamiseks otsustati luua Tallinnas ja Narvas eesti keele õppe keskused. Head algatused ei sünni üleöö ja seetõttu koostasime ajatelje eesti keele majade loomisest.
Mis on eesti keele maja?
Eesti keele maja on eestikeelsuse- ja -meelsuse keskus, kus erinevast rahvusest ja eri emakeelega inimestel on võimalus õppida ja harjutada eesti keelt ja tutvuda eesti kultuuriga. Lisaks antakse seal praktilist nõu Eestis elamise, õppimise ja töötamise teemadel. 2019. aasta septembriks on Eesti keele majad nõustanud 3400 inimest ning keeleõpet pakutatakse 2288 inimesele. Tänu eesti keele majadele on oluliselt mitmekesistunud nii keeleõppe metoodika kui tasuta keeleõppesse pääsemise võimalused.
Eesti keele majade üks peamisi eestvedajaid, Viktoria Ladõnskaja-Kubits on öelnud: „Eesti keele majad on üks neist kingitustest, mida ühiskond tõesti vajab. Need on tõhusad ja toimivad täiskasvanutele mõeldud keeleõpetamise keskused. Eesti keele maja on kohaks, kuhu inimene saab pöörduda siis, kui tal on vaja ükskõik millist keeleõpet. “
2016.a. veebruaris asus justiitsminister Urmas Reinsalu toetama keelemaja loomise ideed ning tutvustas seda valitsusele ning avalikkusele. Narva Kolledži rektori K. Kallase poolt välja pakutud ideele toetust avaldades ütles Reinsalu, et riik võiks kinkida Narvale eesti keele maja vabariigi 100 sünnipäevaks.
- 2016. a. septembriks valmis Narva eesti keele maja kontseptsioon ja elluviimise tegevuskava esimene versioon.
- 2016. a. novembris otsustati laiendada eesti keel maja kontseptsiooni Tallinna eesti keele maja rajamise paaniga. „Riik tagab kehtestatud keelenõuete täitmiseks vajaliku ja kvaliteetse eesti keele õppe kättesaadavuse. Selleks rajatakse Narva ja Tallinnasse eesti keele majad, mis korraldavad tasuta eesti keele kursusi, töötavad välja õppe- ja metoodilisi materjale jms.“
- 2017. a. aprillis kinnitati Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2022. Selles nähti ette eesti keele majade toetamine 2 miljoni euroga.
- 2017. a. juulis otsustati rajada keelemajad Integratsiooni Sihtasutuse koosseisu tihedas koostöös Tartu Ülikooliga. Tartu Ülikool asus töötama välja õppeprogramme eesti keele õpetajate ning eestvedajate koolitamiseks.
- Kuni 2018. a. suveni toimus tehniline ettevalmistus eesti keele majade avamiseks. Leiti vajalikud ruumid, sõlmiti lepingud ja värvati vajalik personal.
- 2018. a. juunis tutvustati avalikkusele eesti keele majade juhte ja tegevuskava.
- 2018. a. sügisel alustati sisulist tegevust eesti keele majades. Loodi struktuuriüksused – Tallinna eesti keele maja ja Narva eesti keele maja. 2018. aasta lõpu seisuga õppis Tallinna ja Narva eesti keele majas eesti keelt A1- ja A2-tasemel kokku 250 inimest, toimusid keelekohvikud ja korraldati tandemõpet.
- 2019. a. jaanuaris avas uksed Tallinna eesti keele maja
- 2019. a oktoobris avas uksed Narva eesti keele maja ning Narva eesti keele maja alustas tegevust ka Kohtla-Järvel
- 2020. a riigieelarves eraldab Kultuuriministeerium eesti keele majade projektiks täiendavad 2 miljonit eurot
Eesti keele tasuta õpet viivad läbi või toetavad lisaks Integratsiooni SA-le veel Eesti Töötukassa, Siseministeerium, Sisekaitseakadeemia, Justiitsministeerium ja SA Innove
Eesti keele majad pakuvad:
- Keelekursused – keele õppimine grupis kogenud õpetaja juhendamisel.
- Tandemõpe – keeleõpe, kus saad eesti keelt õppida koos eestlasega, kes omakorda soovib õppida Sinu emakeelt.
- Keelekohvikud – võimalus vabas vormis erinevatel teemadel suhelda ja oma keeloskust rikastada.
- Digiõpe – iseseisev õpe veebikeskkonnas, millele lisandub regulaarne õpetajapoolne nõustamine.
- Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid – keelepraktika erinevate kultuurisündmuste külastamise kaudu.
- Abi kirjutamisel – abi lihtsamate kirjalike tekstide keelelisel ülevaatamisel.
- Filmiõhtud, arutelud kultuuritegelastega, mälumängud, kokandusklubid – inimestele huvi pakkuvate tegevuste kaudu suunatakse nad keelt rääkima ja eesti keelt emakeelega rääkivate inimestega koos midagi tegema – luuakse usalduslikud võrgustikud, mis toetavad keeleõppe motivatsiooni.
