Isamaa fraktsiooni esimehe Helir-Valdor Seederi kõne Riigikogus valitsuse algatatud kodakondsusreeglite leevendamise eelnõu esimesel lugemisel.
Aitäh, austatud juhataja!
Head kolleegid!
Siseminister rääkis oma ettekandes, et tegemist on lihtsalt tehnilise muudatuse ja ümberkorraldusega, mis võimaldab vähendada bürokraatiat ja lihtsustada inimeste loomulikku lõimumist ja integreerumist Eesti ühiskonda, mis on väga positiivne. Tegelikult see nii ei ole.
Tegemist on väga olulise ja põhimõttelise muudatusega Eesti kodakondsuspoliitikas, millega liberaliseeritakse ja lihtsustatakse väga küsitaval põhjusel Eestis kodakondsuse saamist. Selle tulemuseks on täiendavad augud seaduses ja võimalused saada kodakondsust, mis tekitab väga palju juriidilisi probleeme ja sealt tulenevalt ka hiljem väga palju täiendavat bürokraatiat nii ametnikele kui nendele kodanikele, kes on kas pettuse kaudu või lihtsalt eksituse teel saanud Eesti kodakondsuse valesti. Neid inimesi ei pruugi olla sugugi vähe.
Pange tähele, vähe-palju-skaalal on ministril mitu mõõdet. Me lahendame probleemi, kus minister rääkis, et neid inimesi, keda see puudutab, võib-olla on aastas seitse, võib-olla on kaheksa – see on palju, piisavalt palju, et kogu kodakondsuse seaduse olulisi sätteid muutma minna. Aga potentsiaalselt neid, kui palju võib tulla kodakondsuse taotlejaid nii-öelda pahatahtlikult läbi pettuste või eksituste kaudu, oh, neid meil ei ole, seda arvu ei öelda. Aga neid on kindlasti kordades, ma julgen öelda, rohkem. Aga see on ministri sõnul vähe. Need skaalad on väga kummaliselt erinevad.
Miks Isamaa saadikurühm on sellele eelnõule vastu? Aga sellepärast, et meie tänane kogemus seda näitab.
Kodakondsuse saamise lihtsustamine, sellise signaali andmine on ääretult vale ja selleks puudub igasugune vajadus. Eesti kodakondsuse seadus on piisavalt adekvaatne ja võimaldab saada kodanikeks kõigil, kes seda soovivad. Meil ei ole vaja tekitada mittelojaalseid ja mitte eesti keelt oskavaid kodanikke juurde. Nende arv on niigi väga suur ja sellega me tegeleme. Oleme tegelenud 35 aastat nii kodakondsuseta isikutega kui ka Eesti kodanikest isikutega, kes ei valda eesti keelt, ja neid jätkuvalt tuleb veel juurde.
Rääkimata sellest, et rände-, immigratsiooni- ja igasugused migratsiooniprobleemid Euroopas on olnud väga teravad ja on jätkuvalt toonud uusi probleeme kogu Euroopas teistele riikidele. Kogu Euroopa liigub tänaseks teises suunas, alates Skandinaaviast ja lõpetades Lõuna-Euroopaga. Kõik piiravad ebaseaduslikku rännet, tugevdavad piirikontrolle, teevad ka kodakondsuse saamise rangemaks, sätestavad keelenõudeid, piiravad töörännet ja nii edasi. Kogu see protsess on tegelikult vastupidine sellele, mida praegune valitsus Eestis teeb.
Alles hiljuti võtsime selles koosseisus vastu ka välismaalaste seaduse muudatused, mis lähevad sellessesamasse konteksti, kus me lihtsustasime nõudeid, suurendasime kvooti, sisserändekvooti ja nii edasi. See ei ole kindlasti see tee, mida me näeme siinsamas üle Läänemere, kus paarkümmend aastat tagasi Euroopa kõige turvalisemast Rootsi riigist on saanud täna kõige suurema kuritegevusega riik. Alles pühapäeval toimunud Rootsi parlamendivalimistel oli üheks olulisemaks teemaks just nimelt kuritegevus ja ränne.
Kogu selles kontekstis on täiesti vastutustundetu praegu sellise eelnõu heakskiitmine. Ma tuletan meelde, kus me liigume samuti vastupidises suunas. Rootsi saadab oma kriminaalsed vangid välja Eestisse, Eesti võtab hea meelega vastu ja ütleb, et see ongi Eesti Nokia, see teeb meid rikkaks ja õnnelikuks. Vaadake, kui erinevalt me liigume nende riikidega, kes meile olid paarkümmend aastat tagasi eeskujuks.
Aga õpime teiste vigadest. Õpime ükskord teiste vigadest!
