Võidupühal asetasid Isamaa Erakonna esindajad mälestuskimbud ja -küünlad Põlvas, Valgas, Võrus ja Värskas, Otepää Vabadussammas läbis võidupüha eel värskenduskuuri.
“Oleme nüüd mitu päeva pidanud taluma kanget suvekuumust, mis meist mõnegi elu õige ebamugavaks on muutnud. Täna aga mõtleme võidupüha pühitsedes inimestele, kellest suur osa ise valis võtta enda kanda veel palju suuremaid ohtusid ja märksa tõsisemaid ning kauemkestvaid ebamugavusi. Mõtleme neile, kes moel või teisel astusid punase tondi vastu Eestimaa vabaduse nimel. Selle nimel, et meie täna siin vaba riigi vabade kodanikena võiksime seista. See on suur ja tänuväärne ohver,” tõdes Põlvas toimunud mälestushetkel kohaliku luterikoguduse õpetaja ja Kaitseliidu kaplan Toomas Nigola.
Ta lisas: “See paneb meile aga ka moraalse kohustuse anda vabadust koos kõigi selle juurde kuuluvate hüvedega, millistest ühed olulisemad on südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus, edasi meie lastele ja lastelastele, hoolides ja armastades Eestimaad ja tema inimesi sama sügavalt kui meie esivanemad seda tegid. Armastades teda ka raskete loobumiste hinnaga, kui seda kunagi vaja peaks olema.
Seda armastust on aga tarvis õppida ja harjutada, justnagu pillimängu või muidki oskusi. Õnnelik on inimene, kes oskuse oma isamaad ja rahvast armastada on kaasa saanud juba lastetoast, aga lõpeks pole kellelgi kunagi hilja seda kunsti õppida ja lihvida.”
Otepää vallavanema Jaanus Barkala (Isamaa) sõnul läbis sealne Vabadussammas võidupühaks uuenduskuuri. „Seda on pestud ja täidetud on vuuke. Eestlastena peame vabadust kalliks ja oluliseks ning selle nimel oleme valmis minema võitlusesse isegi ülekaalukate vastastega, nagu näitasid Vabadussõja sündmused,“ lisas Barkala head võidupüha ja rahulikku jaanipäeva soovides.
Võidupühaga tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja see on ka “eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest.” (Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934).
