Vanemahüvitis kriisiaegse töötuse tõttu ei vähene

Perehüvitiste seaduse eelnõu eesmärk on anda koroonakriisis lapsi planeerivatele peredele turvatunne, et soovitud ja planeeritud lapsed sündimata ei jääks. Foto: Aare Lepaste

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule otsustamiseks rahvastikuminister Riina Solmani esitatud perehüvitiste seaduse eelnõu, mille kohaselt ei võeta järgneval kolmel aastal vanemahüvitise arvestamisel arvesse koroonakriisist tingitud töötuse perioodi.

„Eelnõu järgi ei vähendaks ajutine töötus vanemahüvitist. Selle eesmärk on anda koroonakriisis lapsi planeerivatele peredele turvatunne, et soovitud ja planeeritud lapsed sündimata ei jääks. Eelmine majanduskriis näitas, et esimeste laste sünde lükati majandusliku ebakindluse tingimustes edasi. Püüame nüüd targemad olla ja peresid nende plaanides toetada. Seetõttu on oluline, et kohaldaksime ajutiselt vanemahüvitise arvestamisel kriisist tingitud erisust ning ei arvestaks vanemahüvitise valemisse kriisi ajal töötuna oldud aega,“ lausus rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa).

Rahvastikuministri ettevalmistatud seaduseelnõu on tähtajaline. Seda rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021 kuni 31.12.2023 sündinud laste vanematele määratud vanemahüvitise arvutamisel. Nimetatud ajavahemikus sündinud laste puhul jääb vanemahüvitise arvestusperioodi pandeemiast ja eriolukorrast tulenev majanduslanguse periood vahemikus 01.03.2020 kuni 28.02.2023. Perioodi kestvuse määratlemisel tugineti eelmise majanduskriisi kogemusele, mil majanduse taastumine võttis aega ligikaudu kolm aastat.

Lisaks töötuna arvel olnud isikutele puudutavad muudatused ka erivajadusega laste vanemaid, kes olid eriolukorra ajal tööandja juurest palgata puhkusel, et koolide distantsõppe ajal oma laste eest hoolitseda. Nendele vanematele maksis riik sellel perioodil erivajadusega lapse vanema toetust. „Leian, et eluliselt keerulises olukorras olevaid inimesi ei tohi kõrvale jätta. Seega laieneb eelnõu järgi erisus ka neile. Kui nüüd keegi neist naistest rasestub ja lapse saab, siis ei vähene vanemahüvitis selle perioodi võrra, mis eriolukorra tõttu palgata puhkusel oldi. Pean oluliseks erivajadustega laste vanemaid toetada,“ seletas Solman.

Vanemahüvitise määramisel saab Sotsiaalkindlustusamet andmed hüvitise taotleja töötuse kohta Eesti Töötukassalt automaatse infovahetuse kaudu, lapsevanem ei pea ise sellekohast avaldust täitma. Käesoleva eelnõu muudatused toovad alates 2021. aastast kaasa vanemahüvitise täiendavad kulud 1,94 miljonit eurot aastas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.