Rahvastikuminister Riina Solman: Eesti rahvaarv kasvas aastaga 2043 inimese võrra

Kui rahvaarvu mõjutavad sünnid, surmad ja elukohavahetused, siis samas ei saa Riina Solmani sõnul unustada, et osa muutusi tuleneb ka andmete kvaliteedi paranemisest.

2020. aastal kasvas Eesti rahvaarv 2043 inimese võrra. Kuigi detsembrikuu sündide ja surmade statistika pole rahvastikuminister Riina Solmani sõnul veel teada, võib esialgsete andmete põhjal järeldada, et loomulik iive oli negatiivne.

„See ei ole kindlasti hea uudis, kuid on paratamatu paljudeks aastateks lähitulevikus ja oleme sellega arvestanud. Sellest aga saab järeldada, et rahvaarvu kasvu veab endiselt sisseränne. Kui palju liikumispiirangutega aasta tõi meile tagasi siit varasemalt lahkunud peresid ja kui palju leidsid välismaalased sel muutusterohkel aastal endale elukohaks Eesti, selgub hiljem,“ ütles Solman.

Maakondade ja kohaliku omavalitsusüksuse tasemel olid muutused erinevad. Rahvaarv kasvas peamiselt Harju- (5360) ja Tartumaal (1100), veidi ka Hiiu- ja Saaremaal, kuid neis maakondades jäi kasv alla saja inimese. Tallinn kasvas 1500 inimese võrra. Kahes suuremas maakonnas on rahvaarv eelmistelgi aastatel kasvanud nii rände kui positiivse loomuki iibe tõttu (sündide arv ületab surmade arvu). Viis protsenti kasvas rahvaarv Rae vallas Harjumaal ja Kambja vallas Tartumaal. Kiiresti kasvasid teisedki pealinna ümbruse vallad, vähenes rahvaarv ainult Maardu ja Loksa linnas. Tartu maakonnas kasvasid samuti peaaegu kõik omavalitsused, paarisaja inimese võrra vähenes ainult Tartu linna elanike arv.

Ülejäänud maakondades elava rahvastiku hulgas on keskmisest enam vanemaealisi ja neis on rahvaarvu muutusele kõige suurem mõju surmadel. Ilmselt on need trendid jätkunud, sest teistest enam vähenes selgi korral Ida-Virumaa rahvaarv – seda pea 2000 inimese võrra. Rahvaarvu vähenemine oli suurim Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Väikseim kaotus oli Jõhvi vallas, Narva-Jõesuu linnas ja Toila vallas, kus rahvaarv vähenes alla saja elaniku võrra, Alutaguse isegi võitis aastas üheksa elanikku. Kiiremini vähenes rahvaarv maakondadest veel Võrus, Lääne-Virus, Järval ja Jõgeval, kuid neis jäi vähenemine vahemikku 300-500 inimest, kes moodustasid umbes ühe protsendi nende maakondade elanikest.

Kas koroona tõttu kolitakse maakohtadesse?

„Rahvaarvu muutusi mõjutavad sünnid, surmad ja elukohavahetused. Elukohavahetused toimuvad nii Eestis sees, kui teiste riikidega. Samas ei saa unustada, et osa muutusi tuleneb andmete kvaliteedi paranemisest. Mõned inimesed võisid lisanduda seetõttu, et nad täitsid registris oma varem puudunud elukoha andmed – oleme ju aasta jooksul korduvalt teinud üleskutseid, et inimesed täiendaksid rahvastikuregistris oma andmeid. Kõike seda on oluline teada analüüsides rahvaarvu muutusi,“ nentis Solman.

Minister lisas, et täpsemat infot peame veel ootama. „On tõstatatud hüpotees, et inimesed on koroona tõttu varasemast rohkem kolinud maakohtadesse. Esialgsete kokkuvõtvate andmete põhjal ei saa seda kinnitada, kuid ei saa ka ümber lükata. Näiteks Harjumaa kasv on varasemast aeglasem. Ootame suure huviga sellekohaseid täpsemaid andmeid,“ lisas Solman.

Kevadel avaldab Statistikaamet täpsustatud andmed ja siis täiendatakse rändestatistikat lisaks rahvastikuregistri infoga ka registreerimata rändega. Käesolevad andmed on rahvastikuregistrist ehk registreeritud elukohavahetused, mis lubavad teha esialgseid järeldusi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.