Ulukiõnnetuste eksperdi Urmas Salmu (Isamaa) juhitav projekt „Ulukid teel“, mille eesmärk on ulukitega juhtuvate liiklusõnnetuste arvu vähendamine, pälvis Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) esimest korda välja antud aasta teo tunnustusavalduse. Nüüd on käivitunud liiklejaid nõustav projekt „Metsloomal on alati peatee!”
EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul valiti aasta tegu kahe nominendi hulgast. Salmu juhitava projekti kasuks rääkis asjaolu, et see on suunatud meie organisatsioonist väljapoole ja selle kasusaajate hulk on väga lai.
Projekti käigus paigaldati eelmisel aastal Lääne-Viru-, Ida-Viru-, Lääne-, Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Põlvamaa 24 maanteelõigule ligi 1000 reflektorit. Projekt kokku kolm aastat ja Eesti Jahimeeste Selts viib seda läbi koostöös If kindlustuse ja Eesti Maaülikooliga.
Uued arengud
Eestis toimub igal ööpäeval ligi 15 kokkupõrget sõidukite ja suurulukite vahel. Seda numbrit saaks vähendada, kui juhid väldiksid kõige suuremaid vigu. Seda silmas pidades käivitasid Eesti Jahimeeste Selts ja If Kindlustus autojuhtide teavituskampaania „Metsloomal on alati peatee!”.
„Kui mõned aastad tagasi alustasime Eesti Jahimeeste Seltsis projektiga „Ulukid teel“, ei osanud me arvata, et jõuame autojuhtide nõustamiseni. Selgub, et autojuhtide segadus olukorras, kus kokkupõrge metslooma ja sõiduki vahel on juba juhtunud, väärib täiendava selgituse jagamist,“ räägib Urmas Salmu, kelle sõnul on käivitunud teavituskampaania eesmärk õnnetusi vähendada ning selgitada, mida teha siis, kui õnnetus ikkagi juhtub. Koostöös Olerexiga on Eesti suurima kütusemüüja teenindusjaamadesse nüüdseks välja pandud infomaterjal ja kleebised, mis sõidukijuhte juhendavad.
Projekti toimkond ja looduseuurijad, kellele olukord metsloomaõnnetuste suure hulgaga korda läheb, on koostanud kolmeetapilise aga lihtsa juhendi. „Selleks, et juhend leida, jätsime kõrvale mahukad trükised, kui tänasel kiirel ajal vähepraktilise lahenduse. Üsna ühiselt jõudsime mõttele võtta kasutusele QR kood. Nutiseadmete kasutajatele pole selle kasutamine võõras. Nüüdseks on teave mobiiltelefonile mõeldud paigutuses leitav ja salvestatav skaneerimise abil,“ selgitab Salmu.
Eeldades, et ennetustegevusena mõeldud peatükk ei ole nii populaarne kui juba juhtunud olukorrale lahenduse otsimine, paigutati esimeseks juhis, kuidas käituda, kui õnnetus on juba juhtunud. Teisena paigutus teave sellest, kuidas pimedal ajal maanteel, lubatud suurima kiirusega sõites, märgata teele ilmuvat metslooma.
Kolmanda ja kaugelt mitte vähemtähtsa peatüki moodustab (eelkõige) juhtidele mõeldud positsioneerimise selgitus. „Vahendeid ja „vidinaid“ on me elus mitmeid, oskus neid operatiivselt kasutada aga mitte igapäevane. Sestap tasub toodud näpunäiteid katsetada näiteks seenele ja marjule minnes. Telefon on küll igapäevane tarbeese, aga eks proovige end selle abil positsioneerida. Kui saate hakkama, siis jagage oma teadmisi ja oskusi ka teistele, sest oma täpse asukoha teadmine ja oskus seda edastada, võib mingil hetkel osutuda eluliselt oluliseks,“ rõhutab Salmu ning lisab, et ühtlasi on valminud ka tabel metsloomade aktiivsema liikumise perioodiga. Seejuures on tabelisse lisatud ka väiksemad loomad ja linnud, kes inimesele autoteedel ohtu ei kujuta, kuid neid ohustab inimene ise.
