Euroopa Parlamendis kiitis heaks Brexiti kokkuleppe

FOTO: Krzysztof Szkurlatowski

Euroopa Parlament kiitis kolmapäeva õhtul heaks Ühendkuningriigi Euroopa Liidust (EL) väljaastumislepingu häältega 621 poolt, 49 vastu ja 13 erapooletut.

Arutelul Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni, EL-i Nõukogu eesistujariigi nimel sõna võtnud Horvaatia Euroopa asjade riigisekretäri Nikolina Brnjaci ja ELi läbirääkija Michel Barnier’ga, tegi parlament kokkuvõtteid väljaastumisprotsessist ja eesseisvatest väljakutsetest.

Kommenteerides hääletuse ajaloolist tähtsust, rõhutas enamik Euroopa Parlamendi fraktsioonide nimel kõnelenud parlamendiliikmeid, et Ühendkuningriigi väljaastumine ei ole EL-i ja Ühendkuningriigi suhete lõpp ning et Euroopa rahvaid ühendavad sidemed on tugevad ja jäävad püsima. Nad rõhutasid, et Brexiti kogemus on õppetund ja tänasid Ühendkuningriiki ja selle parlamendiliikmeid nende panuse eest.

Enamik kõnelejaid rõhutas hoiatasid ka, et arvestades väljaastumislepingu ajakava, saavad läbirääkimised EL-i ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete üle saavad olema keerulised.

Parlamendi Ühendkuningriigi koordineerimisrühm, mida juhib väliskomisjoni esimees David McAllister (EPP, DE), teeb koostööd EL-i Ühendkuningriigiga suhtlemise rakkerühmaga ning koordineerib tegevust väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja kõigi teiste pädevate komisjonidega. Euroopa Parlament jälgib tähelepanelikult EL-i läbirääkija Michel Barnier’ tööd ja jätkab läbirääkimiste mõjutamist resolutsioonide kaudu. Lõplik kokkulepe vajab Euroopa Parlamendi heakskiitu.

Pärast ajaloolist hääletust ütles EP president Sassoli, et ta on sügavalt kurb, et ollakse jõudnud sellesse punkti. “Viitkümmet aastat integratsiooni ei saa kergesti lõpetada. Me kõik peame tegema palju tööd uute suhete loomiseks, keskendudes alati kodanike huvidele ja nende õiguste kaitsele. See ei saa olema lihtne. Tuleb rasked hetki, mis panevad proovile meie tulevased suhted. Me teadsime seda Brexiti algusest peale. Olen siiski kindel, et suudame ületada erimeelsused.“

Väljaastumislepingu jõustumiseks pannakse see nüüd EL-i Nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega lõpphääletusele.

1. veebruaril algav üleminekuperiood lõpeb 2020. aasta detsembri lõpus. Mis tahes leping tulevaste EL-i ja Ühendkuningriigi suhete kohta tuleb sõlmida enne seda kuupäeva, et see saaks jõustuda 1. jaanuaril 2021.

Üleminekuperioodi võib pikendada ühe korra ühe kuni kahe aasta võrra, kuid sellekohase otsuse peab EL-i ja Ühendkuningriigi ühiskomitee tegema enne 1. juulit.

Euroopa Parlament peab tulevasi suhteid puudutava lepingu heaks kiitma. Kui sellises lepingus viidatakse pädevustele, mida EL jagab liikmesriikidega, peavad selle ratifitseerima ka riikide parlamendid.

Hääletus parlamendi täiskogu istungil toimus pärast ratifitseerimisprotsessi lõpuleviimist Ühendkuningriigis ja EP põhiseaduskomisjoni positiivset soovitust.

Väljaastumislepingu teine osa kaitseb EL-i kodanikke Ühendkuningriigis ja Ühendkuningriigi kodanikke teistes EL-i riikides ning nende perekondi. Selle sätete kohaselt säilitatakse kõik EL-i õigusest tulenevad sotsiaalkindlustusõigused ja tagatakse kodanike õigused kogu nende elu jooksul ning esitatakse nõue, et asjaomased haldusmenetlused oleksid läbipaistvad ja sujuvad. Nende tingimuste rakendamise ja kohaldamise üle teostab järelevalvet sõltumatu asutus, kellel on Euroopa Komisjoniga samaväärsed volitused.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga