Soovijail lastagu Eesti koolis õppida ukraina keelt!

Tõnu Kalvet leiab, et nii eestlasi, ukrainlasi kui ka paljusid teisi rahvaid ühendab veendumus, et loeb ikkagi tegu, mitte õõnes jutukõmin. Foto: Rainer Raud

Eesti õpilastel on praegu ülihea võimalus teha midagi erilist: õppida ära ukraina keel. Sest veel kunagi varem pole Eestis leidunud nii arvukalt inimesi, kes oskavad ukraina keelt kõrgtasemel ja kellega saab seda keelt harjutada. Pean nende all muidugi silmas Ukrainast siia saabunud põgenikke.

„Paljudes koolides on õpilastel 6. klassis võimalik teise võõrkeelena valida ainult vene keel, ent juba varem, aga eriti pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on osa vanemaid avaldanud vastumeelt selle suhtes, et tema laps vene keelt õppima hakkaks,” öeldakse 3. augustil 2022 Eesti Rahvusringhäälingus ilmunud uudises, mil pealkirjaks „Lukas: vene keele domineerimine B-võõrkeelena pole normaalne”.

Sellistel vanematel tasubki nüüd kasutada soodsat juhust ja panna oma laps õppima… ukraina keelt!

Lapsevanemad näitaks sel moel ühemõtteliselt, et toetavad Ukrainat ja ukrainlasi ka tegudes, mitte pelgalt sõnades. (Hõisata „slava Ukraini!”, lehvitada Ukraina lipukest ning kanda üle paar eurot mõnele MTÜ-le, mille nimes esineb sõna „Ukraina”, ei nõua just teab mis suurt pühendumust.)

Lapsed ise lööks aga sel moel mitu kärbest ühe hoobiga.

Esiteks, viiks end kurssi Euroopa suurima riigi keele ja kultuuriga.

Teiseks, saaks endale ukrainlaste ja Ukraina mitteukrainlaste hulgas tuttavaid. Sellised tutvused võivad kanduda edasi ka täiskasvanuellu ja tulla kasuks veel aastakümneid. Ka ametialaselt.

Kolmandaks, looks oivalise eelduse õppida edaspidi ära ka slovaki ja vene keel. Sest ukraina keel kujutabki endast slovaki ja vene keele ristandit. Või siis üleminekut ühelt teisele. Slovakkia on aga teatavasti nii Euroopa Liidu kui ka NATO liige. Slovaki keele oskus annaks eesti inimesele sealkandis selge edumaa seda keelt mitteoskavate rahvuskaaslaste ja kaaskodanike ees. Pealegi oodatakse edaspidi EL-iga liituma ka Ukrainat. Tollest hetkest alates saaks ukraina keel üheks EL-i ametlikest keeltest.

Venemaa aga ei kao Eesti kõrvalt kuhugi. Kui ukraina keelt õppinu muutub vaimselt küpsemaks ja tal kaob irratsionaalne tõrge vene keele ees, siis on tal vene keelt omandada palju kergem kui näiteks prantsuse, hispaania, portugali, itaalia, saksa või rootsi keele oskajal. Keeleoskus aga teadupärast ei küsi leiba, vaid annab leiba.

Eestisse saabunud Ukraina põgenike hulgas leidub ka ukraina keele õpetajaid. Kui kaasata neile appi siinsed pedagoogiväljaõppega ukrainlased, siis olekski ukraina keelt õppida soovivate eesti õpilaste mure murtud. Pole põhjust arvata, et Ukraina-lembene Eesti haridusminister Tõnis Lukas, üldse kogu praegune Eesti valitsus jätaks ukraina keelt õppida soovijad rahata ja muu toetuseta.

Sest nii eestlasi, ukrainlasi kui ka paljusid teisi rahvaid ühendab veendumus, et loeb ikkagi tegu, mitte õõnes jutukõmin.

Teadmishimulised eestlased saaks aga ukraina keelt osates endale taas ühe konkurentsieelise juurde.

Andkem siis neile võimalus see eelis omandada!

Tõnu Kalvet

 

Kommentaarid artiklile “Soovijail lastagu Eesti koolis õppida ukraina keelt!

  • 15. aug. 2022 kell 07:26
    Permalink

    Mõistlik ettepanek!

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.