Riina Solman: riik peab pakkuma lastevanematele turvatunnet ja toetama nende unistusi pere loomisel

Riina Solmani sõnul kinnitavad uuringud eestlaste perekeskseid ideaale. Foto: Ivan Makarov

19. mail võeti vastu eelmise valitsuse algatatud seadusemuudatused, mis teevad vanemahüvitise arvutamise koroonakriisis kannatanutele soodsamaks, laiendavad hüvitise maksmist surnult sündinud laste vanematele ning muudavad sujuvamaks peretoetuste maksmise õppeaasta alguses.

Teada on, et pandeemia on räsinud lisaks vaimse tervisele ka lastevanemate rahakotti, mis põhjustab omakorda lisastressi. Kui keskkond ei ole lapse sünniks turvaline, siis paljud noored vanemad lükkavad lapsesaamise soovi edasi. Iga edasilükatud sünd on potentsiaalne sündimata laps. Eesti riik peab kahaneva rahvaarvu juures pakkuma lastevanematele turvatunnet ja toetama nende unistusi pere loomisel ning laste saamisel.

Seega selleks, et mullu alanud kriisi ajal ei jääks vanemate ajutiste raskuste tõttu sündimata ükski laps, saigi eelmises valitsuses tehtud ettepanek muuta ajutiselt vanemahüvitise arvestamise korda. Täpsemalt, ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise suuruse arvutamisel jätta välja töötuna arvel oldud aeg. Seni jäid välja vaid haiguslehe päevad. Tolleaegse analüüsi kohaselt võib selline muudatus mõjutada umbes kolme protsenti last saavatest peredest. Seadusemuudatus rakendub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2021.

Riigipoolne turvatunde andmine ja parema keskkonna loomine on oluline toetav signaal, mis annab märku, et Eesti peresõbralik.

Sama eelnõuga muudeti peresõbralikumaks perehüvitiste maksmist ja isapuhkuse kasutamist surnult sündinud lapse korral, mille jõudsime samuti eelmises valitsuses algatada. Tegelik initsiaator sellele konkreetsele seadusemuudatusele oli ERR-i ajakirjanik Merilin Pärli, kes väsimatult selgitas ministritele ja ametnikele ebaõiglust, mis jättis tragöödia üle elanud pered sünnitoetusest ilma.

Teoks sai ka meie seadusemuudatus, mille kohaselt tagati peretoetuse maksmine õppeaasta alguses noortele vanuses 16-19 aastat.

Uuringud kinnitavad eestlaste perekeskseid ideaale – meie naised ja mehed soovivad lapsi, see on üks eneseteostuse oluline osa. Alati ei ole aga oma unistusi võimalik teoks teha ning seda erinevatel põhjustel. Riigipoolne turvatunde andmine ja parema keskkonna loomine on oluline toetav signaal, mis annab märku, et Eesti peresõbralik.

Olen tänulik Riigikogu saadikutele ja eriliselt suur tänu kuulub mu omaaegsele rahvastiku- ja perepoliitika osakonnale, kellega need meetmed koroonakriisi esimesel aastal välja töötasime. Lea Danilson-Järg, Merlin Murumets ja meeskond – suur tänu. Südamlik tänu ERR-i ajakirjanik Merilin Pärlile valusa, aga vajaliku küsimuse lahenduseni aitamise eest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.