Riho Terras: Me peame hoidma euroopalikku elustiili, elukeskkonda, traditsioone ja väärtusi

Intervjuu viis läbi Ines Vapper | Foto: Taavi Liivo

Riho Terras: Me peame hoidma euroopalikku elustiili, elukeskkonda, traditsioone ja väärtusi

Eesti Uudiste intervjuu Riho Terrasega toimus nädal pärast Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud 750 miljardi euro suuruse taaskäivituskava välja kuulutamist. Seetõttu rääkisime nii üleeuroopalistest maksudest, roheleppest ja otseloomulikult ka põllumajandusest. Terrase sõnul peame hoidma Euroopalikku elustiili, elukeskkonda, traditsioone ja väärtusi.

Intervjuu viis läbi Ines Vapper | Foto: Taavi Liivo

Üle-eelmisel nädalal tuli Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen välja Euroopa taaskäivitus­kava ettepanekuga. 750 miljardit on Eesti poolt vaadatuna üüratu summa. Milliseid mõtteid see ettepanek teis tekitas?

Kui oled käitunud aastakümneid vastutustundlikult ja maksnud oma maksud, on raske aktsepteerida klubi liikmete endi vastutustundetut finantskäitumist. Eestlastes toob see paratamatult esile Suure ja Väikese Peetri tunde – piltlikult öeldes teeme kõigepealt sinu söögi pooleks ja seejärel sööb igaüks oma. Seda me läbi lasta ei tohi.

Next Generation EU sõnum on, et mitmeaastast finantsraamistikku (MFF) rakendame roheleppe ja digitaliseerimise valdkondades. Mina leian, et praegune dokument on liialt roheleppe poole kaldu.

Kas mainitud Euroopa Liidu ülesed maksud nagu digi- ja süsinikumaks on mõttekad?

Digimaksu puhul tunnetavad inimesed, et see on õiglasem. Kuid paraku on nii, et kui kehtestame ühe ühise maksu, tulevad teised järgi ja minu arvates on see ohtlik. Süsinikumaksu puhul on asi hoopis keerulisem. Oleme Eestis olnud tublid, kuid meie unikaalne olukord energeetikas on see, mis paneb meid raskete valikute ette.

Ükskõik millise maksu kehtestamisse peaks suhtuma ülima ettevaatlikkusega. Võibolla on see rahaliselt kasulik, kuid pikas perspektiivis ei selgita me oma valijatele selle otstarvet ära. Solidaarsuse sõna on palju kasutatud, kuid näiteks põllumajandustoetuste puhul ei paista seda kuskilt – ei itaallaste ega prantslaste poolt.

Ükskõik millise maksu kehtestamisse peaks suhtuma ülima ettevaatlikkusega. Võibolla on see rahaliselt kasulik, kuid pikas perspektiivis ei selgita me oma valijatele selle otstarvet ära.

Sellele 750 miljardile lisandub veel Euroopa Liidu järgmise 7 aasta eelarveraamistik. Millisena näete selle prioriteete? Mille eest olete valmis seisma ja mille eest seisate?

Finantsraamistiku läbirääkimised toimuvad põhimõttel, mille kohaselt komisjon teeb ettepaneku, nõukogu arutab ja siis parlament kinnitab – see volitus on parlamendil olemas. Aluslepingutes on sätestatud, et komisjon võib kriisidega toimetulekuks teatud ulatuses laenu võtta ning selle üle on parlamendil arvamusõigus. Samas on nii, et rahva poolt valitud saadikutel puudub otsustusõigus. See on väga halb ja sellist olukorda tuleb muuta.

Põllumajandusest rääkides: millist mõju avaldab kriis Euroopa Liidu rohepöörde katsetele? Kas minnakse aasta alguses seatud sihtidega edasi või pannakse igasugune üleminek ajutiselt pausile?

Demagoogid ütlevad, et COVID-19 kriisi tulek oligi seotud sellega, et me pole piisavalt vastutustundlikult oma keskkonda suhtunud. Meil ei saa eestlastena olla midagi roheleppe vastu, kui see on meie järeltulevatele põlvedele kasulik, aga me ei saa ka võtta seda nii, et sellega  pannakse täiendav maksukoormus meie jaoks olulistele valdkondadele ja survestatakse põllumajandust.

Üleminek põlevkivist mittesõltuvatele energiaallikatele ja taastuvenergiale ei saa toimuda üleöö – on inimesed, töökohad ja toimivad mehhanismid, mis on paigas. Loomulikult tuleb seda teha, kuid mitte uisapäisa. See eeldab lisatoetusi, mida riigid täna ei ole valmis maksma. Alalhoidlikkus on oluline.

Mis on rohepöörde suurimad riskid põllumajanduse jaoks?

Eesti on mahepõllumajanduses pestitsiidide vähesuselt Euroopas teisel kohal ja meil ei ole enam kuhugi taanduda. Täiendavate maksude korral põllumajanduses kannatab meie majandus, sest Eesti, Läti ja Leedu ning samuti Kesk-Euroopa riikide hinnatundlik tarbija hakkab ostma Ukraina kartulit.

 

Täiendavate maksude korral põllumajanduses kannatab meie majandus.

Eestis kütab palju kirgi maasikakasvatajaid puudutav välistööjõu küsimus. Kuidas võõrtööjõudu ja migratsiooni puudutavad küsimused Euroopa Parlamendist paistavad?

Küsimus ei ole ainult kolmandatest riikidest pärit tööjõus. Schengeni riikide vahel piiratud liikumise tõttu ei pääse ka Poolast pärit tööjõud teistesse Euroopa riikidesse, kus neid väga oodatakse. Põllumajandusele on põntsu pannud ka hotelli- ja restoranimajanduse täielik kokkuvarisemine, kus kvaliteetne toodang on jäänud realiseerimata.

 

Kas olete endiselt seda meelt, et põllumajandustoetusi tuleks anda pigem väiketootjatele, kes loovad lisaväärtust, mitte lõssipulbrit tootvatele suurfarmidele?

Eesti põllumajandusest enamus on juba Euroopa mõistes suurtootmine ja kuna oleme Eestis väga turumajanduse kesksed, siis peab farm ots-otsaga toimetulekuks majandama juba 500 hektarilist maa-ala. Mujal maailmas saadakse juba 30 hektari pealt riigilt toetust. Võtame näiteks kasvõi Austria – Alpi aasal elutsev lehmake ei oleks kunagi majanduslikult kasulik, kui farm poleks doteeritud nii Euroopa liidu kui Austria enda poolt. Eestis on umbes 30 000 inimest, kes tegelevad põllumajanduse või toidu tootmisega, mis on 4,5 protsenti elanikkonnast. Rääkides toidujulgeolekust: nemad suudavad Eesti üldjoontes ära toita.

Alpi aasal elutsev lehmake ei oleks kunagi majanduslikult kasulik, kui farm poleks doteeritud nii Euroopa liidu kui Austria enda poolt.

See oli siis sissejuhatus Eesti sisepoliitikasse. Euroopa Parlamendi saadikuid saadab müüt, et nad saavad Eestist oma mandaadi kätte ning seejärel kaovad nad viieks aastaks Brüsseli koridoridesse. Kas see etteheide on põhjendatud?

Olen nii Facebookis kui Twitteris täielik uustulnuk ja viimases omanud kontot vaid nädal aega, kuid leian, et mingid mehhanismid peavad olema, et näidata, mida seal Brüsselis tehakse. Minu jaoks on olnud kõige olulisemad otsekontaktid põllumeeste esindustega, tootjate ja toiduliiduga, samuti taastuvenergia ja energeetika inimestega. Vaid mõne kuu pikkuse parlamendikogemusega ei oleks mul  aimugi, mida määrused ja regulatsioonid neis valdkondades tähendavad, kui ma ei saaks sisendit Eestist.

Kas jõuate end ka Eestis toimuvaga igapäevaselt kursis hoida?

Mul on hea meeskond , kes hoiab mind kursis olulise infoga, sh Isamaad puudutavaga ja Eesti meediaruum on nii kättesaadav, et ma küll ei arva, et mul millestki puudus oleks. Normaalsus Eesti vahet liikumises peaks saabuma pärast suvepausi, ilmselt alates septembrist.

Veidi rohkem kui aasta tagasi olete öelnud, et Euroopa riigid peavad teie hinnangul senisest enam koostööd tegema. Siis ei teadnud veel keegi, milliste katsumustega tuleb ülemaailmselt peagi silmitsi seista.

Kriisisituatsioonis toimib paljugi instinktide põhiselt. Kui instinkt ütleb, et võtame kõik ennast koomale kokku ja kaitseasendisse, siis rahvas nii toimibki, kuid inimesi ei tohi šokeerida. Antud juhul magas Euroopa Komisjon, mingil määral ka parlament kriisi alguspunkti maha ehk puudus monitooriv süsteem, mis pidanuks lambikesed õigel hetkel põlema panema. Sel hetkel, kui kriis tuli, tegelesime me kõik Türgi-Kreeka piiril olevate põgenikega.

Kriisisituatsioonis toimib paljugi instinktide põhiselt. Kui instinkt ütleb, et võtame kõik ennast koomale kokku ja kaitseasendisse, siis rahvas nii toimibki, kuid inimesi ei tohi šokeerida.

Kas see nüüd muutub?

Ma loodan. Sel teemal räägitakse ja töögrupid on loodud tagamaks, et taolised kriisid ei tabaks meid ootamatult. Tagatud peavad olema ka kriisivarud, sest nägime, et ka maske tegi nii mõnigi endale põlve otsas ja vattmarlisidemest nagu 40 aastat tagasi kooli tsiviilkaitsetunnis. Võimalikeks ohuolukordadeks Malis oleme tunduvalt rohkem valmis kui selleks, mis meid oma kodus võib tabada.

Kui oleksime õigel ajal tegutsenud, ei oleks tõenäoliselt ka piirid nii kiiresti kinni läinud või oleks suudetud ohtusid hinnates leida paremad lahendused. Algselt ei saanud ka Põhja-Itaalia ega Hispaania vajalikku tähelepanu, mis pööras rahva EL-i vastu – seda kasutasid automaatselt ära Hiina ja Venemaa. Hiina on kriisi ka ära kasutanud, ostes üle maailma keerulises olukorras ettevõtteid. EL peab siin kehtestama reeglid, et nii ei oleks võimalik.

Mis küsimustega Euroopa Rahvapartei fraktsioon enne kriisi peamiselt tegeles ja kuhu on pandud tulevased rõhuasetused?

Üks teema on kristliku demokraatia tulevik, mis Eesti näitel võiks seostuda väärtuskasvatusega – käia moodsa ajaga kaasas, kuid teha seda alalhoidlikult ja evolutsiooni, mitte revolutsiooni teel. Fookuses on ka ülemaailmne võitlus vähiga, kus iga riik pusib praegu omaette. Kui ressursid ühendada, oleks see võitlus kindlasti edukam ja tulevikku vaatav.

Me peame hoidma euroopalikku elustiili, elukeskkonda, traditsioone ja väärtusi. On oluline neid asju põlvest põlve edasi anda ning tagada meie laste turvatunne ja õnn.

Me peame hoidma euroopalikku elustiili, elukeskkonda, traditsioone ja väärtusi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.