Opositsioonierakonnad algatasid avalduse Ukraina toetuseks

Avalduse andis üle Isamaa fraktsiooni liige Mihhail Lotman. Foto Tairo Lutter/POSTIMEES

Kolmapäevasel istungil algatasid 28 Riigikogu liiget Riigikogu avalduse Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks. Avaldusele andsid allkirja Isamaa, EKRE ja SDE fraktsioonide liikmed.

Algatajate nimel eelnõu üle andnud Mihhail Lotman (Isamaa) ütles, et keerulises julgeolekupoliitilises olukorras ootasid allakirjutanud Riigikogu ühtsust. „Lootsime, et sellele avaldusele, mis mõistab hukka mõjusfääride poliitika Euroopas ja avaldab toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele, kirjutavad alla kõikide Riigikogu fraktsioonide liikmed. Loodame, et lõpphääletusel on kõik valmis seda avaldust siiski toetama,“ ütles Lotman.

Avaldusele kirjutasid alla Isamaa, EKRE ja SDE fraktsiooni liikmed: Mihhail Lotman, Helir-Valdor Seeder, Heiki Hepner, Priit Sibul, Urmas Reinsalu, Paul Puustusmaa, Ruuben Kaalep, Leo Kunnas, Urmas Reitelmann, Henn Põlluaas, Rene Kokk, Siim Pohlak, Anti Poolamets, Jaak Valge, Martin Helme, Alar Laneman, Merry Aart, Sven Sester, Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamm, Riina Sikkut, Heljo Pikhof, Andres Metsoja, Üllar Saaremäe, Riho Breivel, Indrek Saar, Uno Kaskpeit, Jaak Juske.

Riigikogu avaldus Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks

2014. aastal langes Ukraina provotseerimata agressiooni ohvriks, mille tagajärjed ei ole siiamaani likvideeritud ning julgeolekuohud Euroopas on kiiresti eskaleerumas.

Riigikogu mõistab resoluutselt hukka Vene Föderatsiooni poolt Ukraina vastu suunatud agressiooni.  Riigikogu kordab üle 2014. aasta ja 2018. aasta seisukoha, millega mõistab hukka Vene Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiivse tegevuse ja Krimmi annekteerimise.

Riigikogu kutsub kõiki riike üles tingimusteta toetama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikust.

Riigikogu rõhutab, et ühelgi riigil väljaspool Euroopa Liitu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ei ole nende ühenduste laienemise osas vetoõigust. Ukraina liikmelisus rahvusvaheliste organisatsioonides on Ukraina ja nende organisatsioonide otsus ning kolmandatel osapooltel nendes küsimustes sõnaõigus puudub.

Riigikogu on seisukohal, et ühtki Ukraina suveräänsust puudutavat otsust ei ole võimalik langetada tagaselja. Mõjusfääride poliitika Euroopas on läbi ning Riigikogu mõistab hukka igasugused katsed mõjusfääride taastamiseks Euroopas.

Riigikogu on veendunud, et rahu tagamise üheks eelduseks Euroopas on Venemaa poolt Ukraina vastu suunatud agressiooni lõpetamine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.