Majandusprognoos näitab, et kriisi põhi on läbitud

Riigieelarve nominaalne puudujääk ei loo eeldusi reservide kogumiseks ning riigi rahavoog on aastatel 2020-2024 kriisist ning taastumisest tingitud suure eelarvepuudujäägiga negatiivne. Foto: Aare Lepaste

Rahandusministeeriumi värske majandusprognoosi järgi on kriisi põhi läbitud, majanduse taastumist on oodata järgmisest aastast ning palkade kasv taastub 2022. aastal.

Viirusepuhangu majanduslik mõju jääb Eestis ja Põhja-Euroopas väiksemaks kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eesti majandus areneb samas taktis Läti, Leedu, Soome ja Rootsiga, kuid majanduse taastumist möödunud aasta tasemele tuleks prognoosi põhjal oodata pigem ülejärgmisel aastal.

“Kriis majanduses ei ole sel aastal olnud nii järsk, kui kevadel lisaeelarvet tehes ootasime. Lisaeelarves võetud meetmetega suutsime majanduslangust pehmendada,” ütles rahandusminister Martin Helme. Kuigi seni on Eesti majandusel läinud kardetust paremini, dikteerib majanduse edasise käekäigu siiski viiruse kontrolli alla saamine.

Kui koroonakriisi haripunktis näitasid erinevad prognoosid Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) languseks 10-14 protsendi, siis nüüd prognoosib ministeerium 5,5-protsendist majanduslangust. Tuleval aastal peaks majandus kasvama 4,5 protsenti, 2022. aastal 3,5, 2023. aastal 3 ja 2024. aastal 2,3 protsenti.

Ettevõtete vähenenud sissetulekud toovad kaasa koondamisi

Kriisi tõttu vähenenud ettevõtete sissetulekud toovad kaasa töötajate koondamisi ning palkade vähendamisi, kuid Töötukassa kaudu makstud töötasu hüvitiseta oleks tööturu olukord märkimisväärselt halvem. Kõige rohkem on seejuures kannatada saanud turismiga seotud keskmisest madalama palgaga inimesed.

Tööpuudus jääb vastse prognoosi kohaselt pikaks ajaks kriisieelsest tasemest kõrgemaks. Keskmiseks palgaks kujuneb 2021. aastal 1428 eurot võrreldes tänavuse 1422 euroga, kuid hindade muutust arvestades tähendab see hoopis 0,9-protsendist reaalpalga langust. 2022. aastal on oodata keskmise palga reaalkasvu 2,3 protsenti ning keskmine palk kasvab siis 1493 euroni.

Hinnad on tänavu kerges languses

Koroonakriisi ja aktsiisilangetuste mõjul on hinnad tänavu väikses languses, mille taga on nii maailmaturu nafta hinna kukkumine, aktsiiside langetused kui ka osade teenuste odavnemine. Hindade tõus taastub järk-järgult järgmisel aastal. 2022. aastal kiireneb hindade tõus 2,2 protsendini, kui lisaks teenuste hinnatõusu kiirenemisele taastatakse kütuse-, gaasi- ja elektriaktsiisi määr koroonakriisi eelsel tasemel.

Rahandusministeeriumi majandusprognoos on üheks aluseks, millest valitsus lähtub aastate 2021-2024 riigi eelarvestrateegiat ja 2021. aasta riigieelarvet puudutavate otsuste tegemisel. Prognoosi kohaselt vähenevad kriisi tõttu maksutulud ning mahukad leevendusmeetmed viivad valitsussektori eelarve puudujääki, mis hakkab küll edaspidi mõnevõrra vähenema, kuid 2024. aastaks veel tasakaaluni ei jõua.

Maksutulude kasv jääb majanduskasvule alla, kuid varasemaid plaane järgiv kavandatud kulutase on kriisist vähem mõjutatud ega lange ka kriisimeetmete lõppemisel. Struktuurne puudujääk tähendab majandusele arvestatavat stiimulit, mis aitab kriisi negatiivset majanduslikku mõju vähendada.

Maksukoormus langeb

Valitsussektori võlakoormus suureneb võrreldes 2019. aasta 8,4 protsendiga tänavu 18,2 protsendini SKP-st ning jõuab 2024. aastaks 31,3 protsendile SKP-st. Riigieelarve nominaalne puudujääk ei loo eeldusi reservide kogumiseks ning riigi rahavoog on aastatel 2020-2024 kriisist ning taastumisest tingitud suure eelarvepuudujäägiga negatiivne. Riigieelarve negatiivset rahavoogu rahastatakse sel perioodil võlakirjaemissioonide ning laenude kaasamise abil.

“Sisuliselt me räägime sellest, et meil on kaks kaotatud aastat. Oleme selle aasta alguse jõukuse tasemel tagasi 2022. aastaks,” ütles rahandusminister ERR-ile ega välistanud seejuures, et tulevatel aastatel peab riik leidma eelarves kärpekohti. “Ei välista seda, et me leiame riigieelarves mõistlikke kokkuhoiukohti, aga suurt massilist kärpimist ma ei pea tõenäoliseks, sest see aeglustab majanduse taastumist,” lisas ta.

Kriisist taastudes maksukoormus langeb, kuna keskmine palk kasvab perioodil 2020-2024 SKP-st oluliselt aeglasemalt, samal ajal väheneb saastekvootide müügitulu ja taastuvad riigi kogumispensioni maksed, mis tehniliselt vähendab maksukoormust. Kui tänavu moodustab maksukoormus 33,8 protsenti SKP-st, siis tuleval aastal 32,4 ning 2022. aastal 31,3 protsenti.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.