Sõbrad, seda olukorda, kus kolme erakonna poolt ühisosa otsitakse, ei peaks nii tuliselt ja vihaselt vastu võtma ega inimesi barrikaadidele kutsuma. Need erakonnad said sadade tuhandete Eesti inimeste toetuse osaliseks, koalitsiooniläbirääkimised on loogiline tagajärg valimistele ja kolme erakonna läbirääkimistesse astumine kõige selle tulemus. Viimaste päevade arengud on olnud aga murettekitavad, sest ühe erakonna ja tema toetajate sobimatuks kuulutamisega tegeletakse juba talumatult palju.
Kes iganes peaministrikandidaatidest oleks EKRE valitsusse kutsunud, on see minu hinnangul tark käik. Nendega arvestamine toob kaasa selle, et arvestame nende 100 000 inimesega, kes moodustavad ligi 20% Eesti valijatest. Vaatamata ajakirjanduses võitjaks kuulutatud erakonnale, kes sai ca +1% valijate toetust juurde varasemaga võrreldes, kahekordistas EKRE oma toetusprotsendi ja peaaegu kolmekordistas mandaatide arvu. Kui me anname jätkuvalt signaali, et 100 000 inimese valik on kõlbmatu, kuulutame seeläbi kõlbmatuks need inimesed. Nii see nendele inimestele mõjub.
Selge on see, et aastast aastasse tundub, et üha raskem on eestlastel leida ühisosa ja ühtset selget eesmärki. Ühiskonnas on niigi palju vastasseise ning täna on mul kahju sellest, et nii ühes kui ka teises erakonnas on poliitikuid, kes üritavad mõlemaid pooluseid veelgi rohkem üles kütta. Isamaa, EKRE ja Keskerakonna soov läbirääkimistel ühisosa leida, ei kutsuks nii valulist reaktsiooni esile, kui sellele takka ei aidataks.
Nagu on näidanud esimesed kõnelused, on selle koostöö eelduseks Eesti senise välis- ja julgeolekupoliitika jätkumine ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtted. Katset leida ühisosa ka teistes küsimustes ei tohiks ennatlikult välistada. Katsed tekitada vastasseisu, tekitavad koostöö asemel ühiskonnas veelgi rohkem lõhesid ning see ei tule kellelegi kasuks. Läbirääkivad erakonnad esindavad riigikogus ligikaudu 300 000 valijat, mis moodustab enam kui poole kõigist hääle andnud inimestest. Selline koalitsioon on võimalus ühiskonna erinevaid pooluseid teineteisele lähemale tuua. Esindavad need erakonnad ju väga erinevaid osasid meie ühiskonnast.
Eesti inimesed ei jagune „õigeteks“ ja „valedeks“. EKRE kasvanud toetusel on selge põhjus ning see peegeldab kümnete tuhandete inimeste rahulolematust. Kui me lükkame need inimesed nurka siis süveneb see rahulolematus ja konflikt veelgi. Sildistamise ja hukkamõistu asemel peaksime andma Isamaale, Keskerakonnale ja EKREle võimaluse ühisosa leidmiseks.
Väike täpsustus: 100 000 ja 300 000 hääletajat on vastavalt ikkagi 8,9% ja 26% kõikidest valimisealistest kodanikest. Ja asi on põhimõttes, kas sa teed rassistide ja vassijatega valitsuse või lähed noore avatud riigina edasi, kuhu inimesed tahavad tulla ka väljastpoolt Eestit elama.
Paraku oled ise tavaline sildistaja ja lisaks veel vassija. Valimistel osalejaid oli 561141 e. 63,7% valimisealistest. See teeb hääleõiguslike arvuks 880 900. 300 000 sellest on 35%. Aga lähtuma peab siiski hääletanute osakaalust ja see on praeguste koalitsioonikõnelejate kasuks pisut rohkem kui 52%.
Rassismi kuulutamine on Eestis keelatud. Huvitav, kuidas selline erakond valimistele pääses, austatud komnoor? (et vastata sildistamisele sildistamisega)