Statistikaameti andmetel oli teises kvartalis tööjõus osalemise määr 70,4 protsenti, tööhõive määr 65,4 ja töötuse määr 7,1 protsenti. Töötuid oli 49 400, mis on 14 400 võrra rohkem kui esimeses kvartalis.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik näitlikustab Postimehes, et koroonakriis pühkis tööturult 24 000 inimest ehk Põlva maakonna jagu inimesi. Kõige valusamalt said seejuures pihta teenindusvaldkonnas tegutsevad noored vanuses 15–24 aastat.
Statistikaameti juhtivanalüütik Eveli Voolens kinnitab, et teise kvartali tööturu näitajad peegeldavad koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisi mõju. „Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes on langenud nii tööhõive kui ka tööjõus osalemise määr. Töötuse määr on omakorda kahe protsendipunkti võrra tõusnud,“ ütleb Voolens.
Hõivatuid oli teises kvartalis 643 900, mis on 23 800 võrra vähem kui mullu samal ajal. Täisajaga töötas 560 400 isikut ehk 24 100 võrra vähem kui eelmise aasta samas kvartalis. Osaajaga hõivatute hulgas suuri muutusi ei toimunud, neid oli kokku 83 500. „Võrreldes eelmise aasta sama ajaga langes tööhõive määr 2,7 protsendipunkti võrra. Naiste tööhõive määr oli 61,2 ja meestel 69,8 protsenti. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga oli hõivatute hulgas 9600 meest ja 14 200 naist vähem,“ lisab Voolens.
Töötuse määr oli 7,1 protsenti ja töötuid oli kokku 49 400, mis on 13 700 võrra rohkem kui mullu teises kvartalis. Töötuse määr oli eestlastel 6,3 ja mitte-eestlastel 8,8 protsenti. Vähem kui pool aastat ilma tööta olnud inimesi oli 34 100 ja 6–11 kuud töötuna olnuid 9100. Pikaajaliselt töötuid oli 6100.
Mitteaktiivseid inimesi oli teises kvartalis 290 900, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 13 300 võrra rohkem. Peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks olid pensioniiga (91 500), õpingud (74 200) ja haigused või vigastused (57 800).
