Üllar Saaremäe: Iga poliitiku eesmärk peab olema, et eesti keel ja kultuur oleks kõigile kättesaadavad

Üllar Saaremäe sõnul ei tohi päevapoliitilised kemplused takistada suurt eesmärki minna üle eestikeelsele haridussüsteemile ja liikuda selles suunas, et kõik Eesti elanikud räägiksid heal tasemel eesti keelt. FOTO: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Möödunud nädalal avalikustati Riigikontrolli täiskasvanute keeleõppe audit, mis tõi esile mitmeid kitsaskohti tänases keeleõppe süsteemis ja metoodikas. Riigikogu liige Üllar Saaremäe (Isamaa) kirjutas vastuses Postimehele, et olukord ei ole lootusetu, kuid Eestil on veel kõvasti arenguruumi.

1. Kas Eesti riik ja seda juhtivad või juhtinud erakonnad on muukeelsetele täiskasvanutele eesti keele õppe korraldamise vallas viimase paarikümne aasta jooksul läbi kukkunud?

Kindlasti ei saa tänase olukorraga rahul olla, kuid sõna läbikukkumine on liialdus. Tegelikult liigume samm-sammult paremuse suunas.  Võtame näitena minu fraktsioonikaaslase Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa ja Isamaa algatusel eelmises koalitsioonis loodud eesti keele majade projekti, mida korraldab Integratsiooni Sihtasutus. Keelemajad said loodud just selleks, et täiskasvanutele pakkuda senisest laiemaid keeleõppevõimalusi ning on kahju, et Riigikontroll sellele algatusele nii vähe tähelepanu pöörab. Eesti keele majad pakuvad paindlikku õpet, mis üritab leida inimese soovidele vastava keeleõppevõimaluse. Märgiline on see, et eesti keele majade jaoks eraldatud vahendid tulid otse riigieelarvest, mitte läbi projekti- või välisrahastuse. Täna on täiskasvanute keeleõppe suurim murekoht kursusekohtade puudus ja see, et inimesed ei lõpeta alustatud õpinguid. Sellele probleemile tuleb lahendus leida.


2. Kas ja kuivõrd pidurdab probleemi lahendamist erakondade või mõne konkreetse erakonna soov hoida elus teemat, mida enda heaks rakendada?

Selles ei ole kahtlustki, et erinevad poliitilised jõud on üritanud keelekonflikti abil enda toetust kasvatada. Seda on teinud nii täna opositsiooni jäänud poliitilised jõud, kes on pikalt valitsusvastutust kandnud kui ka need erakonnad, kelle toetusest märkimisväärne osa tuleb venekeelselt elanikkonnalt.

Isamaa seisukoht on, et päevapoliitilised kemplused ei tohi takistada suurt eesmärki minna üle eestikeelsele haridussüsteemile ja liikuda selles suunas, et kõik eesti elanikud räägiksid heal tasemel eesti keelt.

3. Kui kiiresti on võimalik kõrvaldada puudused, millele riigikontrolli audit viitab?

Lahenduste leidmisel tuleb kindlasti eristada poliitilist tahet ja rahalisi võimalusi. Poliitiline tahe inimeste eesti keele oskuseks on kindlasti olemas ja selleks on meil ette näidata mitu sammu õiges suunas. Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeele vaidluse järel on kinnitatud et õpilastele on tagatud eestikeelne õppetöö. Haridusvaldkonnas võib ka selgelt esile tõsta selle, et Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt plaanitavates muudatustes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on selgelt kirjas, et riiklik eesti keele kohustuslik eksam säilib samal ajal kui kaalutakse teiste eksamite kaotamist. Täiskasvanute keeleõppe jaoks on loodud Eesti Keele Majad, millele on seatud kõrged ootused ning huvi keeleõppe vastu on suur. Lisaks on kultuuriminister Tõnis Lukas rõhutanud seda, et juba lähiajal tuleb vastu võtta uus eesti keele arengukava, milles sätestataks kindlad eesmärgid ja meetmed keeleoskuse parandamiseks.

Keeleõpe ei ole seotud ainult kursustega. Tähtis on ka mitteformaalne õppe ja inimestes huvi tekitamine eesti keele ja kultuuri vastu. Seetõttu tuleb tunnustada kultuuriministrit ja valitsust selle eest, et Narva Vaba Lava tegevuse jätkamiseks leiti täiendavad 150 000 eurot, millele lisandub 50 000 Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Me ei saa hetkel anda kindlat ajalist tärminit, millal kõik Riigikontrolli poolt viidatud probleemid lahenduse leiavad – see on valdkonna ekspertide pärusmaa. Poliitikud panevad paika eesmärgid ja sihid. Iga poliitiku eesmärk peaks olema, et eesti keel ja kultuur oleks ühiskonnas kõigile kättesaadavad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.