Riigikogu võttis täna vastu 2021. aasta riigieelarve. Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka (Isamaa) sõnul suudab Eesti tänu kevadisele lisaeelarvele ja järgmise aasta eelarvele tervise- ja majanduskriisist edukalt välja tulla.
2021. aasta riigieelarve kolmandal lugemisel ütles Aivar Kokk, et eelarves kajastub märkimisväärne panus tervishoidu. „Suuname ligi 146 miljonit Eesti Haigekassa toetusteks ja selleks, et olla valmis võitluseks koroonaviirusega, tegime otsuse haiguspäevade hüvitamiseks alates teisest päevast. Tervishoius näeme investeeringuid ka haiglatele.“ Eraldi tõstis Kokk esile järgmise aasta pensionitõusu ja vanemapensioni kasvu.
Kokk toonitas, et tuleval aastal ootab meid ees läbi ajaloo suurim riigikaitse eelarve. „Alates taasiseseisvumisest pole meil olnud valitsust, kes oleks panustanud riigikaitsesse sellises ulatuses. Tuleval aastal ligi 2,3% SKP-st.“ Riigikaitse on Isamaa prioriteet.
Tema sõnul seadis Isamaa eelarveläbirääkimiste eel prioriteediks teadus- ja arendustegevuse. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine tõuseb 1% SKP-st eesmärgiga suurendada Eesti konkurentsivõimet.
Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu.
Riigieelarve poolt hääletas 55, vastu oli 44 saadikut
Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse (254 SE) kohaselt on järgmisel aastal eelarve kulude ja investeeringute maht 13,1 miljardit eurot ja tulude maht 11,2 miljardit eurot.
Tulud kasvavad võrreldes 2020. aasta algse eelarvega võrreldes 5 protsenti ehk 534 miljoni euro võrra ning lisaeelarvega tehtud muudatusi arvestades 12 protsenti ehk 1,2 miljardit eurot. Kulud ja investeeringud kasvavad võrreldes 2020. aasta algse eelarvega ligikaudu ühe miljardi euro võrra ja lisaeelarvega tehtud muudatusi arvestades 5 protsenti ehk ligikaudu 0,6 miljardi euro võrra.
Valitsussektori investeeringute maht küündib 2021. aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni.
Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu 9 miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKP-st võrreldes 33,8 protsendiga aastal 2020.
Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud ligikaudu 1,4 miljardit eurot.
Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt puudujäägis 6,7 protsendiga SKP-st ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst. 2022. aastal väheneb kava kohaselt valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk 4,9 protsendile SKP-st ja nominaalne puudujääk 5,4 protsendile, 2023. aastal struktuurselt 3,3 protsendile ja nominaalselt 4,3 protsendile ning 2024. aastal struktuurselt 1,3 protsendile ja nominaalselt 2,5 protsendile SKP-st.
Kolmanda lugemise käigus tehtud muudatuste kohaselt eraldatakse tuleva aasta riigieelarves valitsuse reservfondist 2,5 miljonit eurot haigushüvitise maksmiseks alates teisest haiguspäevast, mis on lisaks Haigekassa eelarvest ettenähtud 2,5 miljon eurole. Seega on haigushüvitiste maksmiseks ette nähtud tuleva aasta eelarvest kokku 5 miljonit eurot. Tegu on ajutise meetmega ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 30. aprillini. Samuti eraldati 225 tuhat eurot koolipsühholoogide kutseaasta toetuseks, et aidata kaasa teravalt päevakorda kerkinud noorte terviseprobleemide lahendamisele.
Eelarves eraldati 6,7 miljonit eurot regionaalseteks investeeringuteks, kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projektide toetusteks fraktsioonide tehtud ettepanekute põhjal, mida oli kokku enam kui kuus ja poolsada. Täiendavaid vahendeid eraldati vabatahtlikele organisatsioonidele, kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, laste huvitegevusele, naisteühendustele, kirikukogudustele ja spordiorganisatsioonidele.
2021.aasta riigieelarvel on neli peamist suurt sihti: aidata rahval terve püsida, panustades tervishoidu, aidata enim abi vajajaid sotsiaalkaitse kaudu, kiirendada nutikat arendust teaduse toel ja jätkata investeeringuid tulevikku rohe- ja digipöördega.
