Uuring: enamus kodanikest on ränderaamistikuga ühinemise vastu

Riigikogu väliskomisjoni istung. FOTO: Riigikogu

Eesti ühinemist ÜRO globaalse ränderaamistikuga toetab pisut üle veerandi ning vastu on üle poole Eesti kodanikest, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest. 

Turu-uuringute AS-i läbiviidud uuringus vastas küsimusele “Kas Eesti peaks Teie arvates ühinema ÜRO globaalse ränderaamistikuga?” 26 protsenti inimestest “Jah” või “Pigem jah”, 56 protsenti ütles “Pigem ei” või “Ei” ning 18 protsenti ei osanud midagi vastata.

Teiste valimiskünnist ületavate erakondade puhul on liitumise vastased ülekaalus. Keskerakonna toetajatest pooldab liitumist 27 protsenti ning vastu on 56 protsenti. EKRE toetajatest pooldab liitumist 5 protsenti ning vastu on 89 protsenti. Isamaa toetajatest pooldab liitumist 25 protsenti ning vastu on 62 protsenti. Eesti 200 toetajatest on liitumise poolt 37 protsenti ning vastu 40 protsenti.

Erakondliku eelistuse järgi on selgelt leppe poolt vaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajad, kellest 58 protsendi arvates võiks Eesti ränderaamistikuga ühineda. Reformierakonna toetajatest pooldab lepet 42 protsenti ning vastu on 41 protsenti.

“Antud küsitlusest selgub, et poliitikute seisukohad ränderaamistiku debatis on tegelikult üsna nende erakondade valijate nägu,” kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak pressiteate vahendusel. “Leppega ühinemise nimel pingutab enim SDE ning nende valijate seas on ka rändeleppega ühinemise pooldajaid kõige rohkem. Reformierakonnast on tulnud seisukohti nii leppe poolt kui ka vastu ning erakond tervikuna püüab seiskoha võtmisest üldse hoiduda. Samal ajal on selles küsimuses pooleks ka Reformierakonna valijad. Selgelt leppega ühinemise vastu on Isamaa ja EKRE, nagu nende toetajadki. Oma valijate seisukohaga vastuolus on aga Keskerakonna rändeleppega ühinemist pooldav positsioon ning selle taga võib näha soovi hoida valitsust koos,” ütles Espak.

Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS ajavahemikus 20.-25. novembrini, mille raames küsitleti veebikeskkonnas tuhandet 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

Esmaspäeval koguneb riigikogu täiendavale istungile, et arutada sotside ja Keskerakonna saadikute esitatud avaldust ränderaamistikuga ühinemise toetuseks. Dokumendi arutelu kandus riigikokku, kuna valitsus ei võtnud Isamaa vastuseisu tõttu selle suhtes seisukohta. President, kes pidi minema 10.-11. detsembril Marokosse riikidevahelisele kohtumisele Eesti ühinemisest ränderaamistikuga teatama, on öelnud, et ilma valitsuse toetuseta ta seda ei tee.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga