Kaks identset valeütluste juhtumit, kuid erinev kohtuotsus

Vasakul oportuniteediga pääsenud Mary Kross. FOTO: Liis Treimann. Paremal süüdi mõistetud Mari Liis Klein FOTO: Margus Ansu, Tartu Postimees

Tartu Maakohus mõistis eile valeütluste andmises süüdi Mari-Liis Kleini, kes pöördus 2. septembril politseisse väitega, et sattus Tartus Tähe tänaval kahe juhuslikult vastu tulnud mehe rünnaku ohvriks. Et tõendid tema väited ei kinnitanud mõistis kohus tartlanna süüdi valeütluste andmises. Eelmisel aastal palju meediakajastust pälvinud Mary Krossi valeütluste juhtum lõppes aga teisiti.

Mari-Liis Kleini juhtumit kommenteeride ütles Tartu maakohtu kohtunik Ingeri Tamm , et kriminaalasjas kogutud tõendite alusel rünnakut ei toimunud. Kohtuotsuse kohaselt peab Klein tasuma 600-euro suuruse trahvi ning katma menetlus- ja õigusabikulud. Mari-Liis Kleini otsus ei ole veel jõustunud ning tal on nädal aega, et otsus edasi kaevata, kirjutab Tartu Postimees.

Veel veebruaris kinnitas Klein Eesti Ekspressile, et ei tunnista end valeütluste andmises süüdi. Küll aga möönas: „Vanemuurija sõnul olen valetanud piinlikkuse tõttu, kuid otsest tõendit ei olnud tal esitada. Seega kuidas saab karistada inimest lihtsalt puhtalt oletusel, et valetatakse?”  Ka pärast kohtuotsust jäi Klein enda algse jutu juurde ning kirjutas eile õhtul ühismeedias pikema selgituse.

Mary Krossi kaasus

Eelmisel aastal leidis aset sarnane vahejuhtum. Nimelt andis Riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi abikaasa Mary Kross politsei süüdistuse järgi mitmel korral teadlikult valeütlusi, justkui oleks ta 2018. aasta novembris viibinud Stroomi ranna pargis ning langenud tundmatute meeste rünnaku ohvriks. Kirjelduse kohaselt olevat EKRE logo kandnud mehed ameeriklannale kallale tunginud ning loopinud teda suurte kividega.

Kriminaalmenetluse käigus selgus, et Mary Kross ei viibinud nimetatud ajal Stroomi ranna pargis. Uurimise käigus vaatasid politseinikud üle turvakaamera salvestised, kõneeristused ja kuulasid üle tunnistajad. Toona ütles Kesklinna politseiosakonna juht Kaido Saarniit, et Krossi ütlused ei lähe kokku kogutud tõenditega – Mary Kross ei viibinud väidetava rünnaku hetkel isegi Stroomi rannas.

Lisaks valeütluste andmisele pälvis avalikkuse hukkamõistu toona langetatud kohtupoolne otsus rahuldada Ringkonnaprokurör Ülle Jaanholdi taotlus lõpetada kriminaalasja uurimine avaliku huvi puudumise tõttu. Prokurör taotles kriminaalasja lõpetamist oportuniteedi põhimõttel. Oportuniteet tähendab, et Mary Kross ei pidanud ennast ametlikult süüdi tunnistama.

„Arvestasime, et tema antud ütlused olid üldist laadi ning ei olnud valetatud kellegi konkreetse inimese kohta, kellele oleks valega ebamugavusi põhjustatud. Samuti võtsime arvesse, et Mary Kross on varem kriminaalkorras karistamata ning ta on oma teo pärast kahetsust avaldanud – seetõttu leidis prokuratuur, et Mary Kross on oma teost aru saanud ning on lootus, et ta käitub edaspidi õiguskuulekalt ka siis, kui teda ei karistata kriminaalkorras,“ selgitas ringkonnaprokurör toona Postimehele.

Vanemprokurör Kristel Tomingu sõnul leidis prokuratuur, et Mary Kross andis valeütlusi ning rünnak aset ei leidnud. Ka kohus nõustus sellega kui ta oportuniteeditaotluse rahuldas. Mary Kross oli kohustatud kandma 3000 eurot riigi tuludesse.

Eesti kohtud võtsid aastatel 2015–2019 seisukoha valeütluste andmises 177 inimese suhtes. Õigeks mõisteti üks süüdistatav, oportuniteediga lõpetati kriminaalmenetlus nelja isiku puhul. Valeütluste andmises süüdi mõistmise korral näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni kolm aastat vanglat.

Kuidas on võimalik, et kahe peaaegu äravahetamiseni sarnase juhtumi puhul jõutakse erineva tulemuseni?

Kommentaarid artiklile “Kaks identset valeütluste juhtumit, kuid erinev kohtuotsus

  • 27. mai 2020 kell 09:14
    Permalink

    Nii tulebki välja öelda,et kui olla sotsi meelne tõbras ja valetada,nii et suu suitseb ja varasta ,siis oledki õige ja kohtud on su tegemistega igas punktis nõus.

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.