Isamaa Noorteühendus ResPublica Üldkogu võttis eile vastu otsuse, mille raames toetatakse riiklike põhikooli eksamite ja tänaste eesti keele nõuete säilitamist. „Tänast süsteemi tuleb edasi arendada, mitte lõhkuda,“ ütles Isamaa noortekogu vastvalitud esimees Karl Sander Kase.
Täna on riik kehtestanud gümnaasiumiastmes kolm kohustuslikku eksamit – eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Seega on rõhutatud eesti keele ja reaalainete olulisust. „Samade väärtuste eest tuleb seista ka põhikoolis. Tunnustame Haridus- ja Teadusministeeriumi otsust säilitada eesti keele riiklik eksam, kuid ResPublica ei saa kuidagi nõustuda ettepanekuga, mille kohaselt oleks edaspidi võimalik lõpetada põhikool ilma eesti keele eksamit rahuldavalt sooritamata. Eesti keele oskus peab jääma põhikooli lõpetamise tingimuseks,“ ütles Kase.
Isamaa noorteühenduse juhatuse liikme Kätlin Kuldmaa sõnul tuleb säilitada ka matemaatika riiklik eksam: „2016. aastal said põhikooli matemaatika lõpueksamil negatiivse hinde 14,5% kõigist põhikoolilõpetajatest. Riikliku matemaatika eksami kaotamine on probleemi ignoreerimine. Selle asemel, et murettekitav statistika kalevi alla lükata, tuleb probleemiga sisuliselt tegeleda. Riiklik eksam on mõõdik, mille abil on võimalik tehtud edusamme või tagasilööke hinnata.“
Meie haridussüsteemi edukuse mõõdupuu ei ole see, mitu aastat õpilane klassiruumis viibis, vaid see, millised teadmised ja oskused ta selle aja jooksul omandas.
Lisaks kahjustab riiklike eksamite kaotamine ühtset Eesti kooli. „Meie haridussüsteemi edukuse mõõdupuu ei ole see, mitu aastat õpilane klassiruumis viibis, vaid see, millised teadmised ja oskused ta selle aja jooksul omandas. Põhikooli lõpueksamid tagavad, et lõputunnistuse väljastamiseks on tegelik alus. Kui igal kool kehtestab enda normid, siis suurendab see lõhesid meie haridussüsteemis. Põhiharidus on kohustuslik ja riik peab tagama selle, et kohustuslik haridus omandataks kindlal tasemel,“ ütles Kuldmaa.
Karl Sander Kase sõnul aitab riiklik eksam valmistada õpilast ette järgmiseks haridusastmeks. „Eksamite säilitamine ei ole vastuolus õppijakeskse lähenemisega. Need aitavad õpilasel omandatud teadmisi süstematiseerida. Ühtlasi aitavad eksamid arendada pingetaluvust, millega puututakse paratamatult kokku gümnaasiumis ja ülikoolis. Kui ministeeriumi ainuke kriitika tänase süsteemi osas on see, et gümnaasiumid ei arvesta sisseastumisel põhikooli lõpus sooritatud eksameid, tuleb tänast süsteemi parandada mitte lõhkuda,“ lisas Kase.
Isamaa noortekogu hinnangul tuleb üle vaadata koolide õppekava ja eksamite sisu ning need kaasajastada. Selleks, et noored saaksid põhikooli lõpus teha teadlikku valiku tuleb tagada, et riiklik õppekava oleks seotud eluliste tegevustega ning et õppekava vastaks meie ühiskonda ees ootavatele väljakutsetele.
Vabariigi Valitsus kiitis 15.08.2019 Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul heaks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused. Muudatuste tulemusena säilitatakse põhikoolis riiklik eesti keele eksam, kuid kaotatakse matemaatika ja võõrkeele eksam. Lisaks kaotatakse seaduse vastu võtmisel senine nõue, et põhikooli lõpetamiseks peab õpilane sooritama eesti keele eksami vähemalt rahuldaval tasemel.
Arusaamist elust annab ajaloo tundmine ,kas eksamiks tõsta aga tähtsamaks, peaks teda pidama küll. Matemaatika ei peaks esikohal olema, keel kirjandus ning rahvakultuur ja selle tundmine on vägavajalik rahvasäilimiseks ja edasiarenguks.