Helir-Valdor Seeder tõdes 22. veebruaril Riigikogu ees peetud kõnes Isamaa fraktsiooni nimel, et kuigi peaministrikandidaadina kinnitas Kaja Kallas, et uue valituse esimese prioriteete saab olema võitlus koroonaviirusega, näeme, et valitsuselt tulnud esimesed eelnõud on hoopis teistsuguse iseloomuga.
„Kas tõesti on uue justiitsministri initsiatiiv astuda vihakõne eelnõuga vastu sõnavabadusele Eesti Vabariigis ning järelevalvet teostavate parlamendikomisjonide koosseisude ümbermehitamine nii, et need oleksid koalitsiooni kindla kontrolli all nüüd need kiireloomulised eelnõud, mis praegu tingimata vajaksid parlamentaarset menetlust?“ küsis Isamaa erakonna esimees.
Ta rõhutas, et valitsus peab olema sõnumites konkreetne ning leidma vajalikud lahendused vaktsineerimistempo kiirendamiseks, nakatumiste vähendamiseks ning ettevõtluse toetamiseks.
Helir-Valdor Seederi kõne:
Aitäh! Head kolleegid! Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Peaministri jõudmine Riigikogu ette on olnud väga vaevaline. Võttis terve nädala selles koroonakriisi olukorras, enne kui peaminister Riigikogu ette jõudis, aga mul on hea meel, et ta lõpuks siiski jõudis. Ja ma julgustan peaministrit, et ärge kartke parlamenti, teeme parlamendiga koostööd, siis on tulemused kindlasti paremad. Ei ole põhjust parlamenti karta.
Aga see tänane ülevaade ja need vastused Riigikogu liikmetele olid rohkem ajalooline ülevaade ja puudutasid eelmist valitsust. Rohkem oleks tahtnud kuulata, mida on plaanis praegusel valitsusel teha ja millised on piirangud, vaktsineerimiskavad ja muud väga olulised sammud, mis ametisse astunud valitsusel on plaanis. Esialgsed sõnumid on kahjuks ääretult segased, kord lõdvestatakse piiranguid, kord tehakse neid rangemaks. Minu arvates 28. jaanuari otsused, mida langetas ametisse astunud valitsus ja millega lõdvendati piiranguid Eestis, ei olnud õiged. Ei olnud õiged ei praktilisest seisukohast ega olnud õiged ka sõnumina ühiskonda, justkui asjad hakkaksid paranema ja koroonakriis taanduma. See oli viga ja sellele järgnes ka oodatud tagasilöök. Sõnumid piirangute kohta on olnud ääretult segased – piirangud spaade, basseinide ja saunade tegevuse kohta, välja arvatud sportlik tegevus. Minu käest on küsinud väga mitmed inimesed, millist sportlikku tegevust saunades Eestis harrastatakse. Jah, me teame, et on sauna-MM ja muud võistlused, aga Eesti spaades, saunades sportlikku tegevust ei toimu.
Millised on kompensatsioonimehhanismid, kui valitsus kavatseb neid rakendada ja kas kavatseb rakendada? Rääkides eelmisest valitsusest, mida peaministrile väga meeldis teha, siis eelmisel valitsusel oli kombeks – ja minu arvates oli see väga hea –, et kui rakendati piirangut, siis öeldi ka, mis põhimõtete alusel neid piiranguid kavatsetakse hüvitada ja kellele kavatsetakse hüvitada, ja sinna taha töötati välja ka mehhanism. See on ääretult vajalik nii ettevõtjatele, töötajatele kui ka tavainimestele saada teada, mis on need alused, mille alusel valitsus hakkab kompenseerima võimalikke piiranguid.
Ametisse astudes ütles peaministrikandidaat Kaja Kallas siin, et selle valitsuse esimesi prioriteete on võitlus koroonaviirusega. Aga ometi esimesed eelnõud, mis sellelt valitsuselt on tulnud, on hoopis teistsuguse iseloomuga. On järelevalvet teostavate parlamendikomisjonide koosseisude ümbermehitamine nii, et need oleksid koalitsiooni kindla kontrolli all. On justiitsministri initsiatiiv vihakõne eelnõuga astuda vastu sõnavabadusele Eesti Vabariigis jne. Kas need on nüüd kiireloomulised eelnõud, mis praegu tingimata vajaksid parlamentaarset menetlust? Minu arvates ei ole see õige ja need tegevused võiks jätta kaugesse tulevikku. Tegelikult võiks need mõlemad eelnõud üldse ühe tagasi võtta ja teise esitamata jätta. Need ei ole eelnõud, mida siin saalis oleks praegu mõistlik arutada.
Vaktsineerimine, vaktsineerimiskava, vaktsiinide tarve, nimekirjade koostamine, vaktsineerimise tempo. Me näeme, kui heitlik on vaktsineerimise tempo. Nädalavahetustel see raugeb, nädala sees jälle aktiviseerub, siis jälle raugeb. Olukorras, kus vaktsiinid ootavad ladudes, ei peaks me lubama endale nii pikki nädalavahetusi vaktsineerimise tempo osas. Samuti on selgusetu vaktsineerimisnimekirjade koostamine. Täna me siin paljudele küsimustele vastuseid ei saanud ja seetõttu ka mina oma sõnavõtus keskendun väga palju küsimustele, milline siiski on nimekirjade koostamise loogika ja sisu. Ka seda on väga paljud inimesed ja ettevõtjad küsinud, et kas inimesed, kes on haiguse läbi põdenud ja saanud teatud ajaks immuunsuse, peaksid praegu üldse olema vaktsineerimisnimekirjas esmajärjekorras või peaks meil olema nii palju paindlikkust ja teovõimet, et me neid, kui nad on saanud immuunsuse, praegu ei vaktsineeri ja vaktsineerimine neid, kes ei ole läbi põdenud ja on nakkusohtlikud, ja tuleme nende juurde tagasi, kes on põdenud, veidi hiljem. Kas meil on sellist paindlikkust? Millistest printsiipidest lähtudes koostatakse neid vaktsineerimisnimekirjasid, siin selgust ei ole ja valitsuselt vastust ei ole.
Samamoodi on kiirtestidega. Saime täna vastuse, et valitsus ei ole üldse arutanudki kiirtestide rakendamise võimalust. Mitmed riigid neid kasutavad: Austrias kasutatakse koolilaste testimiseks, Prantsusmaal kasutatakse lennujaamades saabujatele, veel mitmetes riikides kasutatakse, neid on võimalik kasutada ka apteekides. Need on inimestele odavad ja vastus on kiiresti kättesaadav, need võimaldavad ennetavat seiret ja on abivahendiks piirangute ja meetmete rakendamisel valitsuse poolt. Nii et tundub, et oleks igati põhjust, et valitsus arutaks, kujundaks seisukoha ja annaks sellest ka avalikkusele teada.
Ja lõpetuseks. Meil on minister, sotsiaalminister, kes on saanud tegutseda järjepidevalt ja kellel lasub väga suur koormus, väga suur vastutus, kes on väga lobeda jutuga kõikides telesaadetes. Kuid mulle tundub, et Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas ei ole piisavalt hästi hakkama saadud just nimelt nende küsimustega, millele ma täna rõhku panin. Ma ei räägi siin koroonahaiguse olemuslikust levikust. Selles ei saa süüdistada ei üht ministrit ega valitsust, et see koroonaviirus meil on, küll aga ebaselgetes plaanides, meetmetes ja nende meetmete rakendamises. See on küll asi, mis suuresti langeb sotsiaalministri vastutusalasse, tema õlgadele. Sotsiaalminister on tegutsenud nii eelmises valitsuses kui ka praeguses valitsuses ja oli natukene kummaline kuulda peaministri etteheiteid niivõrd tugevalt eelmisele valitsusele tegematajätmise ja hiljaksjäämise kohta. Ja siit tahaks mina tõesti teada, kas see on siis ka sõnum praeguse valitsuse sotsiaalministrile, kes oli sotsiaalminister ka eelmises valitsuses.
Aitäh ja jõudu tööle!
