Indrek Tarand pääses prokuratuuri küüsist

Prokuratuur otsustas, et Indrek Tarandi mikrofoni rebimine ja kohalviibinuid häiriv sõnavõtt ei rikkunud meeleavaldust. Teistsugust järeldust väga ei oodanudki. Foto: Erik Prozes / Eesti Meedia

Prokuratuur jättis EKRE kaebuse Indrek Tarandi tegevuse kohta nende korraldatud meeleavaldusel rahuldamata. Prokuratuuri väitel ei tuvastatud, et Tarand oleks takistanud koosolekul inimestel osaleda või korraldajatel takistada koosoleku läbiviimist.

Põhja ringkonna prokuratuur analüüsis kaebuses esitatud väiteid ning jõudis järeldusele, et Põhja prefektuuri seisukoht kriminaalmenetluse mittealustamise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.

Kaebust lahendanud prokurör Lauri Jõgi selgitas, et kaebaja hinnangul takistas Tarand avaliku koosoleku läbiviimist ning lõhkus erakonnale kuulunud mikrofoni tekitades kahju 50 eurot. „Takistamine tähendab seadusest tulenevalt tegu, mis on suunatud koosoleku ärajätmisele või selle läbiviimise mõjustamine viisil, mis takistab koosoleku korraldajatel või osalejatel oma eesmärgi täitmist. Meedias ilmunud videosalvestistelt on selgelt näha, et Tarand tegutses üksi eesmärgiga verbaalselt sekkuda EKRE esindaja Martin Helme sõnavõttu. Tegevus kestis lühikest aega, peale mida avalik koosolek jätkus ilma täiendavate vahejuhtumiteta. Seega ei ole tuvastatud tegevust, mis oleks takistanud koosolekul osalejatel tulla kogunemiskohta või korraldajatel jätkata koosoleku läbiviimist,“ põhjendas prokurör Lauri Jõgi.

Mis puudutab materiaalse kahju tekitamist, siis nii väärteomenetluses kui ka kriminaalmenetluses on riikliku süüdistuse esitamine võimalik üksnes juhul, kui on tuvastatud olulise kahju (ehk üle 4000 euro) tekkimine, mida antud juhul ei nähtu nii kuriteoavaldusest kui ka esitatud kaebusest.

Sellest tulenevalt asus Põhja ringkonnaprokuratuur seisukohale, et kriminaalmenetluse mittealustamine on seaduslik. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga