Helir-Valdor Seeder: 20. august ei ole ainult taasiseseisvumispäev, vaid midagi palju enamat

Foto: Scanpix

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder meenutab oma erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et tänase riigipüha tähendus on nii meie erakonna kui ka kogu rahva jaoks märksa suurem kui ainult Eesti riigi iseseisvuse taastamine. 20. august ei ole ainult taasiseseisvumispäev, vaid midagi palju enamat.

19. augustil 1991 algas Nõukogude Liidus sõjaline riigipööre, mis ähvardas meie vabaduspüüdlused verre uputada. See sundis Eesti poliitilisi jõude ja kogu rahvast kiirele tegutsemisele olukorras, kus sisepoliitiliselt vastandusid erinevad jõud ja kaks erinevat arusaama sellest, kuidas taastada Eesti riik.

Ühel pool oli Eesti õigusjärgsete kodanike poolt valitud Eesti Kongress ja Eesti Komitee, kes nõudis riigi taastamist õigusliku järjepidevuse alusel.

Teisel pool oli Eesti NSV ülemnõukoguna valitud kogu, kus suur hulk saadikuid tahtis näha iseseisvat Eestit nn kolmanda vabariigina. See riik oleks olnud pigem Eesti NSV (järeltulija) kui 24. veebruaril 1918 välja kuulutatud Eesti Vabariigi õigusjärglane. Selles uues juurteta riigis oleks otsustusõigus kuulunud ka sadadele tuhandetele migrantidele ja okupatsiooniarmee ohvitseridele ning veteranidele, kes olid nõukogude ajal Venemaalt siia Eestit koloniseerima saadetud.

Täna 28 aastat tagasi, 20. augustil 1991 jõudsid mõlemad pooled ajaloolise kokkuleppeni. Meie poliitilised jõud ei murdunud välise surve all ega kohkunud ära Tallinna tänavatel liikunud tankikolonnidest, vaid suutsid väga keerulises ja ohtlikus olukorras leida üksmeele. Me võime uhkusega meenutada, et meie erakonna loojad seisid selles võitluses õigusliku järjepidevuse eest ja saavutasid selle, et 20. augustil 1991 otsustati Eesti riik taastada just lähtudes õiguslikust järjepidevusest.

Tänase riigipüha sõnum on seega lihtne: ohu korral suudavad Eesti erakonnad seada rahva ja riigi huvid kõrgemale erakonna huvidest. Nii Eesti Komitee kui ka ülemnõukogu eestimeelsed jõud pidasid otsustaval hetkel kõige tähtsamaks rahvuslikku ühtsust ja moodustasid 28 aastat tagasi Eesti riigi taastamiseks Põhiseaduse Assamblee võrdsetel alustel mõlema poole esindajatest. Selle kokkuleppe tulemusena sündis põhiseadus, mille poolt hääletas 1992. aasta suvel üle 90 protsendi Eesti kodanikest. Niisugust üksmeelt on Eesti ajaloos väga harva nähtud.    

Õigusjärgsuse põhimõttest lähtumine osutus ka välispoliitiliselt väga tugevaks relvaks. See lubas kiiresti asuda taastama diplomaatilisi suhteid demokraatlike riikidega, kes ei olnud tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. Eesti rahva poliitiline tahe oli niivõrd jõuline ja veenev, et riikidevaheliste suhete taastamise kiirus Eestiga kujunes teistele riikidele auasjaks. See omakorda tõstis rahvusvahelise õiguse kaalu ja usaldusväärsust, millest väikeriigid sõltuvad alati palju rohkem kui suurriigid. 

20. august on seega õigusliku järjepidevuse võidu ja rahvusliku leppimise päev, milles paljudel Isamaa erakonna loojatel ja praegustel liikmetel on suuri teeneid. 28 aasta taguste sündmuste meenutamine manitseb meid ka täna eelistama ühishuve erahuvidele ja üle kõige silmas pidama Eesti tulevikku. President Lennart Meri sõnu korrates: „Riik sünnib vaid korra, kuid vabadus peab taassündima iga päev!“

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.