Rakvere Kolmainu kirikus esmaspäeval jõulujumalateenistusel rääkinud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma rõhutas, kui oluline on, et ühiskond tekitas inimestes turvatunnet.
“Mõelgem nüüd, et just see ongi meeleolu ja õhustik, mis kirjeldab parimal viisil jõule. Rahu. Turvatunne. Kussutava ema uinutav lauluhääl. Naisest on saanud ema ja Jumalast on saanud inimene. Taipame ehk, et imeliseks muutus see öö põhjusel, et Maarja sünnitas oma esimese poja Jumala Pojana. Maarjast sai emana Jumalaema. Jeesusest pojana Jumala Poeg. Jõuluööst Püha Öö,” rääkis Viilma.
“Asetagem siia kõrvale täna see, kuidas oleme ise jõuluõhtu ette valmistanud ja kuidas seda õhtut kodus soovime tähistada. Ma väga soovin, et see püha öö tähendab kõigi meie jaoks turvalisi, armastust ja hoolimist tulvil hetki koos inimestega, kes on meile kõige armsamad,” märkis Viilma.
Samas tõdes Viila, et hirm on nii mõneski kodus just jõuluööl väga sage külaline. “Seda siis, kui keegi, kes peaks kaitsma, hoidma või hellitama, tõstab ähvardavalt hoopis hääle või käe. Või kui sõna sõim saab hoopis negatiivse tähenduse,” ütles Viilma.
“Jõulud on perepühad selle sõna kõige kaunimas tähenduses. Pere peab hoidma ühte. Nagu klassikalisel jõulukaardil, kus on Joosep isana, Maarja emana, jõululaps Jeesus, lemmikloomi esindavad koduloomad, heade sugulaste ja tuttavate aset täitvad karjased, kaugeid külalisi esindavad idamaa targad. On maid, kus üks koht jõululaual jäetakse tühjaks ootamatu külalise tarvis – inglid saabuvad alati ette teatamata! Mõelgem, et see pere on meie pere! Et see pere on meie rahvas! Ristirahvas! Eesti rahvas!” rõhutas Viilma.
“Kuid nõnda ei peaks see olema ainult jõuluõhtul, vaid püsivalt. Jumal sündis inimesena, et meie Jumala armastuse tegu mõistes ja uskudes võiksime seda armastust ka oma elus igapäevaselt tõeks elada. Tuua selle kaudu killukese paradiisi endi keskele eelmaitseks igavesest elust, mille pärime alles siis, kui jõululapse oma südamesõime vastu võtame,” lõpetas Viilma.
