Riina Solman toetab keeleteadlasi: loendusankeedi kavand vajab täiendamist

Rahvastikuminister Riina Solman leiab, et lisaks emakeele küsimusele vajab Statistikaameti hiljuti välja pakutud küsitlusankeet täiendamist veel mõne tunnuse osas, mis seonduvad näiteks rände ja paiknemise, töötamise ning elamistingimustega. Foto: Ivan Makarov

Vastupidiselt Statistikaameti seisukohale, et tuleva aasta rahvaloendusel pole põhjust esitada küsimust emakeele kohta, kuna usaldusväärne info on registrites olemas, leiavad keeleteadlased pöördumises rahvastikuminister Riina Solmanile (Isamaa), et rahvaloenduse ankeeti lisataks küsimus, kus tuleb märkida kõik keeled, mida inimene oskab, sealhulgas emakeel.

Teadlaste hinnangul ei ole registrites siiski piisava usaldusväärsusega andmeid emakeele kohta ning ühtlasi toovad nad välja, et emakeele küsimus on alati rahvaloendustel omaette küsimusena olnud alates 1959. aastast.

Rahvastikuminister Riina Solman toetab keeleteadlaste ettepanekut, et emakeelt või emakeeli oleks võimalik järgmisel aastal toimuva rahvaloenduse ankeedis eristada. Samuti ootab minister ankeedi täiendamiseks loenduse töörühma keeleteadlaste esindajat.

Rahvastikuministri haldusala ülesandeks on rahvastiku- ja perepoliitika kujundamine. Täpse ja mitmekülgse rahvastiku statistika olemasolu on selleks möödapääsmatult vajalik. Kõige olulisemaks andmeallikaks rahvastikumuutuste hindamisel ja jälgimisel on kahtlemata rahvaloendus. Seetõttu soovib Riina Solman rahvastikuministrina 2021. aasta rahvaloenduse õnnestumisele igati kaasa aidata.

„Toetan täielikult keeleteadlaste ettepanekut, et emakeel(ed) oleks võimalik rahvaloenduse ankeedis eristada. Samas leian, et lisaks emakeele küsimusele vajab Statistikaameti poolt hiljuti välja pakutud küsitlusankeet täiendamist veel mõne tunnuse osas, mis seonduvad näiteks rände ja paiknemise, töötamise ning elamistingimustega,“ märgib Riina Solman.

2021. aasta rahvaloenduse kogu potentsiaali ärakasutamisel on võtmetähtsusega loenduse ankeedi sisukus ja kvaliteet. Loendustulemuse ühiskonna ootustele vastavus sõltub suuresti just ankeedi ülesehitusest. Statistikaameti hiljuti avaldatud loendusankeedi kavandiga tutvumise järel on rahvastikuministri ametkond seisukohal, et ankeet pakutud kujul ei võimalda kasutada ära küsitluse kogu potentsiaali ning vajab täiendamist. Ettepanekud ankeedi osas on Statistikaametile juba ka edastatud.

Kombineeritud meetodi kasutamine otsustati juba aasta alguses

Eelmisel nädalal toimunud ja erinevaid ametkondi koondava vabariigi valitsuse loenduskomisjoni koosolekul arutati muu hulgas ka loenduse ankeedi küsimust ning otsustati, et ankeedi täiendamiseks on vaja luua töörühm, kuhu oleks kaasatud erinevad asjassepuutuvad ametkonnad ning eksperdid. Ühtlasi lepiti kokku, et töörühma kutsub kokku ja selle tööd juhib rahvastikuminister. Hetkel ongi käimas töörühma esimese kohtumise ettevalmistamine, mis peaks aset leidma ülejärgmisel nädalal. Keeleteadlaste esindaja on töörühma väga oodatud, et koostöös läbi arutada, kuidas on kõige parem emakeelt loendusankeedis kajastada.

Rahvastikuministri sõnul on valitsus juba käesoleva aasta alguses otsustanud, et 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel kasutatakse kombineeritud meetodit, nii et kõigilt inimestelt küsitlusega saadud andmeid täiendavad ka erinevate registrite andmed. Kombineeritud loenduse eelis on see, sest loendusankeet on lühem ning selle täitmine kiirem, kuna paljusid küsimusi pole vajadust küsida. Samas säilib siiski võrreldavus eelmiste rahvaloendustega, sest inimeste küsitlemisega saadakse endiselt ka sellist infot, mida registritesse ei koguta või mis ei ole seal küllaldaselt täpne. Ühtlasi on kõigilt inimestelt küsitlusega saadud vastuste põhjal võimalik hinnata Statistikaameti iga-aastase statistika kvaliteeti ning vajadusel korrigeerida kasutatavaid statistilisi mudeleid. Kõikset küsitlust sisaldava loendusega muutub seega ka meie iga-aastane statistika paremaks.

Riina Solmani rõhutusel on rahvaloenduse puhul oluline kõigi Eesti inimeste osavõtt, kuna osade rahvastikumuutuste kohta polegi võimalik muul moel usaldusväärset infot saada kui ainult loenduse kaudu. Eriti puudutab see väikseid rahvastikurühmi, mille esindajaid satub tavapärastesse valimuuringutesse liiga vähe. Sellisteks rühmadeks on näiteks uussisserändajad ja pendelrändajad, aga ka vähem esindatud emakeelte, rahvuste ja religioonide esindajad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.