Riigireformi Sihtasutus: presidendil peaks olema ühekordne seitsmeaastane ametiaeg

President Kersti Kaljulaid pidamas kõnet ÜRO Peaassamblee ees. REUTERS/Carlo Allegri

Riigireformi Sihtasutus tegi ettepaneku määrata presidendile ja riigikontrolörile seitsmeaastane ühekordne ametiaeg. Riigireformijad tõid oma ettepanekute paketi kolmandas – põhiseaduslike institutsioonide peatükis välja, et presidendi ühekordne ametiaeg suurendaks tema sõltumatust. Samuti võtaks riigireformijate hinnangul ühekordne ametiaeg presidendilt kiusatuse vältida selliste sammude astumist või tegevusi, mis võiksid järgmistel valimistel vähendada tema tagasivalimise võimalust, edastas ERR. 

Dokumendis pakutakse ka välja presidendi valimise korra korrigeerimine, viies valimised kohe 101 riigikogu liikmest ja 100 kohalike omavalitsuste esindajast koosneva valimiskogu ette.

“Uus valimissüsteem peaks järgima põhiseaduse praegust parlamendis valimise põhimõtet. Seepärast peaks valimiskogu koosnema 101 riigikogu liikmest ja 100 kohalike omavalitsuste esindajast ehk kokku 201 liikmest. See tähendab, et valimiskogus oleks sümboolne enamus juba rahva valitud parlamendil. Kui riigireformi käigus vähendatakse riigikogu liikmete arvu, tuleb ka valimiskogu liikmete arvu vähendada selliselt, et riigikogu liikmetele oleks valimiskogus tagatud nominaalne enamus,” öeldakse ettepanekus.

Riigireformijate nägemuses võiksid presidendi kandidaate üles seada ka hääleõiguslikud kodanikud, kui nad on ülesseatava kandidaadi toetuseks kogunud näiteks 20 000 allkirja.

Dokumendis tehakse ka ettepanek üle vaadata ja ühtlustada riigipea ametihüved teiste riigijuhtide ametihüvedega ning ühendada vabariigi presidendi valimise seadus ja vabariigi presidendi ametihüvede seadus üheks seaduseks.

“Kriitilise pilguga tuleks vaadata üle Vabariigi Presidendi ametihüvede seadus, tõmmates koomale nii presidendi kui ka tema abikaasa ametihüvesid ja muutes neid kohasemaks parlamentaarsele riigile. Presidendi ametihüved võiksid olla ühtlustatud peaministri ametihüvedega,” leiavad riigireformijad.

Ühekordne ametiaeg ka riigikontrolörile

Ühekordset ametiaega soovivad riigireformijad ka riigikontrolörile, kelle puhul tagasivalimise võimalus tekitab dokumendi järgi teadliku või alateadliku huvide konflikti ühelt poolt tagasivalimise soovi ning teiselt poolt sõltumatuks ja erapooletuks jäämise kohustuse vahel. Kaasnähuks võib saada soov mitte häirida riigikogu, valitsuskoalitsiooni ja presidenti. Tulemuseks võib olla riigikontrolöri vaikimine või siis põhjendamatu leebus küsimustes, kus ta peaks üles näitama objektiivset kompromissitust.

Riigikontrolöri ja ka õiguskantsleri osalemine valitsuse istungitel ja kabineti koosolekutel seab riigireformijate hinnangul samuti nende sõltumatuse kahtluse alla ja see tuleks lõpetada. Riigikontrolörile tuleks anda õigus osaleda sõnaõigusega riigikogu istungitel.

Õiguskantsleri ametkond tuleks reformijate nägemuses muuta ümber klassikaliseks ombudsmani ametkonnaks ja teha selle muudatuse elluviimiseks vajalikud muudatused põhiseaduses ja õiguskantsleri seaduses.

Kohtuvõimu puudutavate ettepanekute osas tehakse ettepanek institutsionaliseerida Kohtuhalduse Nõukogu kui kohtute haldust otsustav ja korraldav organ ning Eesti kohtupoliitika kujundamise keskus. Tuua Kohtuhalduse Nõukogu teenindus, personaliarvestus ja kohtusüsteemi eelarve formeerimine välja justiitsministeeriumi valitsemisalast ning anda see üle Kohtuhalduse Nõukogule.

Samuti näha ette, et Kohtuhalduse Nõukogu juhiks riigikogu poolt tähtajaliselt nimetatav juht ja Kohtuhalduse Nõukogu toimib Riigikogu põhiseaduskomisjoni heakskiidetud põhikirja alusel. Kohtuhalduse Nõukogu moodustada õigusemõistmise ja avalikkuse, sealhulgas riigikogu ning täitevvõimu esindajatest.

Riigireformijad algataksid kohtureformi kohtumenetluste lihtsustamiseks, kiirendamiseks ja parema tõhususe saavutamiseks.

Riigikohtu koosseisus tuleks nende ettepanekul luua alaliselt toimiv eraldiseisev ja eraldiseisvalt formeeritav põhiseaduskolleegium.

Üks ettepanek paneb ette viia konstitutsioonilisse jurisdiktsiooni sisse individuaalkaebuste instituut.

Dokumendi järgi tuleks anda põhiseaduslikkuse kontrolli taotluse esitamise õigus riigikogu opositsiooni 31 liikmele. Samuti kaaluda eeluurimisele menetlustähtaegade sisseviimist ning riigi peaprokuröri regulaarset ärakuulamist riigikogu täiskogu poolt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.