Erinevate rajatiste ehitamine Rail Baltica trassil saab juba tänavu hoo sisse

Rail Baltica projekti esimesi ökodukte hakatakse ehitama Rapla maakonnas. Urge ja Loone rohesildade hange kuulutatakse tänaste plaanide kohaselt välja 2020. aasta sügisel. Allikas: rbestonia.ee

Rail Baltica raudteeühenduse kümnete viaduktide, ökoduktide ja teiste rajatiste ehitamine algab juba sel aastal. Tänavu on kavas ehitusse investeerida 21,3 ning järgmisel aastal juba ligikaudu 60 miljonit eurot.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Tõnu Grünbergi sõnul on tänaseks välja valitud esimesed seitse rajatist, mille ehitushanked on plaanis välja kuulutada juba käesoleva aasta teises pooles, vahendab ERR.

“Kuna põhiprojekteerimine on Eestis kõige kaugemale jõudnud Harju- ja Raplamaal, saame alustada ka konkreetsete objektide ehitamisega. Nende hulka kuuluvad viis maanteeviadukti ja kaks ökodukti, kuid muidugi jälgime pidevalt ka seda, et saaksime vastavalt projekti edenemisele anda töösse veel täiendavaid objekte nii palju kui võimalik. Siin on väga oluline roll mängida ka maanteeametil, kellega koostöös suure osa ehitushangetest korraldame,” selgitas Grünberg.

Harjumaal jätkub Saustinõmme viadukti ehitamine ning järgmiste objektidena lähevad ehitusse Kurtna tee ja Künka tee maanteeviaduktid Saku vallas, mille ehitusprojektid valmivad tänavu suvel ja ehituseks läheb hiljemalt 2021. aasta kevadel.

Rae vallas ristub Rail Baltica raudtee Tartu maanteega. Seal lähestikku asuvate Assaku ja Põrguvälja tee maanteeviaduktide ehitushanked on planeeritud 2020. aasta sügisesse ning ehitus peaks algama 2021. aasta kevadel.

Raplamaal läheb töösse Rapla-Varbola tee maanteeviadukt, mille ehitushange viiakse läbi 2020. lõpus. Rapla maakonnas hakatakse ehitama ka Rail Baltica projekti esimesi ökodukte. Urge ja Loone rohesildade hange kuulutatakse tänaste plaanide kohaselt välja 2020. aasta sügisel, et oleks võimalik ehitustöödega alustada hiljemalt 2021. aasta kevadel.

Pärnumaa trassiosa objektidele tänavu suuri ehitushankeid välja ei kuulutata, küll aga jätkub kõrgepingeliinide ümberpaigutamine.

Järgmise aasta teiseks pooleks on Rail Baltica ehitus alanud nii Harju-, Rapla- kui Pärnumaal. 2023. aastast, kui algab põhitrassi ehitus, kasvavad ka Rail Baltica projekti investeeringud Eestis mitmesaja miljoni euroni aastas.

Projektist
Rail Baltica on rahvusvaheline kiire, turvaline ja keskkonnasõbralik raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. Rail Baltica on üks aastakümnete suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse.

Trass tagab reisijatele liikumiskiiruse kuni 240 km/h (projektkiirus 249 km/h) ning loob täiesti uue võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Lätti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 2 tunniga. Kaubarongide kiiruseks on arvestatud kuni 120 km/h ning kaupade liikumine maanteelt raudteele aitab kaasa Eesti keskkonna eesmärkidele.

Rail Baltica on kolme Balti riiki ühendav rahvusvaheline projekt, kuhu on lisaks kaasatud ka Soome ja Poola.

Allikas: https://rbestonia.ee/projektist/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.