Eesti teatas ÜRO-le, et ei pea ränderaamistikku õiguslikult siduvaks

Foto: Välisministeerium

Eesti saatis ÜRO-le kirja, milles rõhutab eraldi üle, et ei pea eelmise aasta lõpus vastu võetud globaalset ränderaamistikku enda jaoks siduvaks, ehkki sama on kinnitanud eelmine riigikogu, välisminister ja õiguskantsler juba ka dokumendiga ühinemisel, vahendas ERR.

“Lubage mul rõhutada, et Eesti jaoks ei ole globaalne ränderaamistik rahvusvaheliselt siduv, ei loo Eesti jaoks mingeid õiguslikke kohustusi ega ole ka rahvusvaheline tavaõigus,” kirjutas välisminister Urmas Reinsalu ÜRO Peassamblee presidendile Tijjani Muhammad-Bandele läkitatud kirjas.

Valitsus kiitis Eesti pöördumise heaks eelmisel nädalal.

“Pöördumine väljendab seisukohti, et kõigil riikidel on suveräänne õigus otsustada ja määratleda oma riiklikku migratsioonipoliitikat ning tagada selle kooskõla üldise rahvusvahelise õigusega. Nõustume, et üldised põhiõigused ja –vabadused kehtivad kõigile isikutele, sealhulgas migrantidele, rõhutame aga sedagi, et üldine rahvusvaheline õigus ei tunnusta migratsiooni kui inimõigust,” ütles Reinsalu pressiesindaja vahendusel ERR-ile saadetud selgitavas kommentaaris.

“Hääletusselgitus kinnitab üle seisukoha, et Eesti ei pea globaalset ränderaamistikku õiguslikult siduvaks ega ülimuslikuks Eesti seaduste suhtes. Samuti ei loo ränderaamistik uut rahvusvahelist õigust ega muuda kehtivat tavaõigust. Eesti kinnitab üle, et ränderaamistikku ei saa käsitleda kui riikide praktika ega õigusveendumuse (opinio juris) väljendusena uue rahvusvahelise tavaõiguse tekkeks. Eesti on järjepidev vastuseisja (persistent objector) ja väljendab selget tahet, et kui tekib või võetakse vastu siduv rahvusvahelise õiguse norm, siis tuleb see lugeda Eesti suhtes mittesiduvaks,” lisas Reinsalu.

Praegune välisminister Reinsalu (Isamaa) oli Jüri Ratase eelmises valitsuses justiitsministrina ägedalt vastu tollase välisministri, sotsiaaldemokraat Sven Mikseri otsusele ränderaamistikuga ühineda ning lasi justiitsministeeriumis koostada ka analüüsi, milles leiti, et ränderaamistiku näol võib olla tegemist poliitiliselt siduva dokumendiga Eesti riigi jaoks.

Oma esmaspäeval saadetud kirjas ÜRO-le mainib Reinsalu ka, et Eesti on juba hääletanud vastu ÜRO resolutsioonile, mis sätestab ränderaamistikust tõukuvate rahvusvaheliste rändeülevaadete korralduse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.