Juulis avaldasime Eesti Uudistes artikli sellest, et sarnaselt varasemate aastatega sõltub Riigikogus esindatud erakondade käekäik ennekõike riigieelarvelistest toetustest. Selline sõltuvussuhe on seadnud keerulisse olukorda Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE), kelle uued juhid on suure tõenäosusega sunnitud kulude katmiseks taaskord laenu võtma.
Delfi ärileht kirjutab, et mai lõpus-juuni alguses ametisse asunud Sotsiaaldemokraatiku Erakonna (SDE) uued juhid said ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui selgus, et erakonna rahaasjad vajavad pärast kahtesid valimisi ja 300 000 euro suuruse laenu võtmist veel täiendavat rahasüsti.
Sotsiaaldemokraatide uus juhatus seisab mitme ebameeldiva otsuse ees. Pärast kahtesid valimisi ja 300 000 euro suurust laenu on erakond suure tõenäosusega sunnitud taaskord laenu võtma. Aprilli alguses käendasid mitmed SDE juhatuse liikmed 300 000 euro suurust laenu LHV pangast, sest riigilt saadava toetuse abil polnud erakond suuteline võlgasid katma. SDE peasekretäri Rannar Vassiljevi sõnul jagati talle algselt pärast ametisse astumist infot nagu erakonna laenukoormus oleks väiksem kui see tegelikult on.
Võetud pangalaenu arvestamata jäi SDE teises kvartalis miinusesse. Erakonna kulud ületasid 300 000 eurot, kuid tulusid teeniti ainult 231 000 eurot. Hetkel on erakonnal üleval kohustusi umbes 350 000 euro väärtuses. Seetõttu teeb Vassiljev erakonna juhatusele ettepaneku järjekordse laenu võtmiseks. Kulude kärpimiseks on vähendatud ka palgakulusid ja töötajate arvu.
SDE ebaõnnestus 2019. aasta Riigikogu valimistel ning nende kohtade arv vähenes tervelt kolmandiku võrra ja tänasel päeval on neil Riigikogus ainult kümme saadikut. Sellega vähenesid ka erakonna tulud, sest varasema 200 000 euro asemel kvartalis saadakse riigilt ainult 131 000 eurot.
Riigikogu valimiste järgselt olid rahahädas nii Reformierakond, Keskerakond kui Sotsiaaldemokraadid. Kui võrrelda kampaaniakulusid Riigikogu kohtade arvuga siis selgub, et kõige kallimaks läks üks koht just SDE-le, kes kulutas ühel kohale ligikaudu 150 000 eurot.
See on ju sotsiaalfilosoofiliselt täitsa huvitav nähtus. Erakonna endine esimees Ossinovski oli ju kogenud ärimees ja ärimeeste suguvõsast, seega majandusoskus peaks olema väga hea. Sügavamale mõeldes aga tekib küsimus, et riiki tahavad juhtida inimesed – kes elatuvad eripensionitest. Ja erakonnad, kes ei suuda iseennastki majandada. Kas ei peaks seadusesse kirjutama erakonna saneerimise või pankroti, kui omakapital läheb miinusesse? Sest (ilma tagatiseta) laenu võtnud erakond on manipuleeritav – ilma tagatiseta antakse laenu vaid väga kõrge tulususega tehingutele. Ja peaks olema uurimisorganite välja selgitada, millise vastulubadusega laen saadi.