Kalle Muuli kirjutab sel nädalal Eesti Uudistes, kuidas kolm kümnendit tagasi sündis Molotov-Ribbentropi pakti (MRP) salaprotokolli avalikustamise nõudmisest Hirvepargi miiting ja sealt edasi Nõukogude Liidu esimene demokraatlik partei ERSP. Teises osas tuleb juttu värvikast seltskonnast, kes ERSP asutamise plaane Moskvas maailmale tutvustas ja miks vabadusvõitlejad kahtlustasid KGB provokatsiooni.
ERSP asutamise idee ei pärine siiski üheltki MRP-AEG liikmelt. Partei loomise mõtte käis esimesena välja Eesti budistliku vennaskonna 36-aastane juht Vello Väärtnõu.
Noh, Nõrguke, hakkame parteid tegema
„Noh, Nõrguke, hakkame parteid tegema,“ teatas Väärtnõu ühel 1987. aasta detsembriõhtul MRP-AEG sidepidaja Eve Pärnastekoju sisse astudes. Nõrguke oli Pärnaste hüüdnimi ajast, mil ta oma kleenukesest kehaehitusest hoolimata tervele Eesti budistide laagrile Burjaatias kahe ämbriga vett tassis.
Väärtnõu oli ka nime välja mõelnud – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Erakond. Aga selle mõtte laitis Pärnaste maha. Suurtäheline lühend nendest sõnadest – ERSE– lausa ahvatles ilkuma. Kui eesmärgiks on vastanduda komparteile, siis tuleb nimeks panna partei, mitte erakond, leidis Pärnaste. Nii jäädigi ERSPjuurde.
Kahtlustati KGB provokatsiooni
21. jaanuariks oli ERSP asutamisettepanekul neliteist allkirja. Vello Väärtnõu, Eke-Pärt Nõmm, Ärvi Orula, Eve Pärnaste, Heiki Ahonen, Erik Udam, Urmas Inno, Karin Inno, Endel Ratas, Mati Kiirend, Kalju Mätik, Rain Arjukese, Mati Vilu ja Arvo Pesti.
Tähelepanuväärsel kombel polnud allakirjutanute seas Viktor Niitsood, Jüri Adamsit, Lagle Parekit ja veel mitut tuntud vabadusvõitlejat. Eelkõige kardeti provokatsiooni. KGB oli juba sügaval stagnaajal kord ühele, kord teisele vabadusvõitlejale pakkunud suuri rahasummasid teisitimõtlejate rühmituse asutamiseks KGB kontrolli all. Väärtnõu oli küll piiriületamise eest vangis istunud, kuid temaga koos partei asutamist ette valmistama asunud Eke-Pärt Nõmm ja Ärvi Orula olid dissidentide seas täiesti uued ja seega mitte just kõige usaldusväärsemad nimed. Nad polnud isegi mitte MRP-AEG liikmed.
Moskvasse sõit
28. jaanuaril 1988 asus Tallinnast autoga Moskva poole teele üks isevärki seltskond, kelle eesmärk oli maailmale teada anda ettepanekust asutada Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei – esimene mittekommunistlik partei Nõukogude liidus.
Moskvasse sõideti selleks, et sõnum paremini Läände jõuaks.
Autos, mida jälitasid KGB sõidukid, oli kolm meest. Seltskonna eestvedaja oli Vello Väärtnõu, kuid kõige koloriitsem kuju oli kahtlemata Ärvi Orula– läänelikult riides, ülevoolavalt elurõõmus ja jutukas Viru ärikas, kes nägi välja nagu prantsuse filmitäht Alain Delon. Enam-vähem sama vurhvi elukunstnik oli ka teine parteiasutaja, 22-aastane harrastusbudist Eke-Pärt Nõmm. Tol ajal käis Nõmm erinevalt Orulast ringi veel vatijopes ja viltsaabastes, kuid piiride avanedes sai temast metalliärikas, kes armastas kalleid autosid ja glamuurset elu.
KGB eest põgenemisel hüppas Pärt termosega lumehange
KGB laskis värvika delegatsiooni kinni pidada kohe Tallinna piiril, Maardu lähedal. Auto otsiti läbi, kuid kohvitermosesse peidetud ERSP asutamise üleskutseid ei leitud ja seltskonnal lubati edasi sõita.
Moskvas asusid saabujaid jälitama juba kohalikud KGBlased. Eke-Pärt Nõmmel õnnestus end ühes kurvis autost välja lumehange libistada ja varjuda. Kõik paberid olid tema käes. Jälitajate ehmatus oli suur, kui nad autot kinni pidades avastasid, et üks mees on puudu.
30.jaanuaril 1988 Moskvas ühe Väärtnõu tuttava korteris peetud pressikonverentsilolid kohal ajalehtede New York Times, Chicago Tribuneja Washington Postkorrespondendid. Miilitsad lahkusid sündmuspaigast kohe, kui USA telekompanii ABCkaameramees neid trepikojas filmima hakkas.
Sama päeva õhtul loeti ERSP asutamise ettepanek ette Ameerika Hääle ja Vaba Euroopa eestikeelsetes saadetes. Kuigi Pärnaste oli teate saatnud ka kõigile kohalikele lehtedele, ei avaldatud sellest silpigi.
Moskva delegatsiooni Pilistveres enam polnud
Väärtnõu, Orula ja Nõmme roll ERSP loomises jäi üürikeseks nagu sabatähe sähvatus. Partei asutajate seas 20.augustil 1988 Pilistveres neid enam polnud. Väärtnõu ja Nõmme saatis KGB maalt välja Rootsi juba veebruaris, märtsi algul järgnes neile ka Orula.
Nõmm pöördus peagi Eestisse tagasi ja suri siin ootamatult 1996. aastal. Väärtnõu tegutses aeg-ajalt ka kodumaal, kuid Orula jäigi välismaale.
Vaadake! ERSP tegemine oli minu viga.
Nii sitta rahvast kui eestlased annab leida.
Mina tegin partei ja muud yritused aga kui kirjutasin et tahan pensioni saada siis vastas Eesti vabariik et mulle pole ette nähtud pensioni.
Seega on eestlased ja Eesti vabariik mulle tundmatu nähtus.
Isegi pensioni keeldusid nad mulle maksmast.
Nii sitta riiki pole veel olnud kes enda loojaid käsitleks nii. Huvitav kuidas pean ma suhtuma Eesti vabariiki kui mina panin talle alustalad kuid tundub et endised kommunistid olid need kes tegid uue Vaba Eesti. Pole elus sallinud kommuniste ega ka praegu ei salli neid. Köik sulid ja sitaüead kogunesid volkalt valitsusse.
Vello Väärtnöu
Paar sona ERSP tegemisest .
ERSP partei programmi tegi Vello Väärtnõu .
Partei ettepaneku tegi Väärtnõu plaanitud.
Kogu algne ERSP yritus oli Väärtnõu poolt organiseeritud.
Kaks MRP AEG liiget tegid mõned lisandused vaid ERSP programmi see oli kogu MRP AEG tegevus algselt partei ettepanekuga sõitu Moskvasse.
Endised MRP vabadusvõitlejad nagu Parek ja hiljem vabanenud Ahonen käisid kodudes rääkides sellest kuidas nad kinni istusid .
Neid sel hetkel ei huvitanud vabadusvõitlus .
Hiljem kui nad märkasid et Väärtnõu programm tööjtas asusid nad koos väliseestlastega Partei asja ajama ja sedagi 6 kuud hiljem kui Väärtnõu oli välja saadetud Moskva poolt.
Väärtnõu helistas Pärnastele iga päev vihjates et, on vaja partei ära teha , kuid ainukesed toetajad keda need vaesed leidsid oli Luteri kirik .
See näitab kui vahese perspektiivi tundega tegutses tol ajal MRP AEG.
See näitab ära et neis polnud intellekuaalset potentsiaali et tuua Eestile muutusi ja tulevikku.
Lagle istus tihti kylas Enno Arrakul ja tinutas nagu tavaliselt .
Seega loomulik on hiljem hea öelda et nad ei usaldanud KGB-d ega neid kes selle ERSP tegid.
Lihtne selgitus juhmide poolt, targem oleks parem põhjuse leidnud.
Neil puudus intellektuaalne potentsiaal teha parteid.
Sellel pärast võttis Väärtnõu MRP-lt ohjad yle et luua ERSP.
Kui vaadata tagasi siis keegi neist ei olnud võimeline poliitilises maailmas ja muudes valdkondades midagi enam tegema . MRP-ga lõppes nende tähelend.
Aga mitte sellel mehel , kes ERSP tegi .
Elu näitab milleks keegi võimeline on.
Pärnaste ehk Nõrgukene armastab anda intervjuusid enda tegevusest tol ajal kuid ei mäleta enda vingumisi soigumisi ja arglike momente mida teised pidid kannatama tol ajal.
Ausalt öeldes kyllat juhm naisterahvas on Pärnaste kes armastab rääkida enda julgusest mida kunagi pole olnud.