Isamaa ajalugu: ERSP idee tutvustamine Moskva korteris

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Erakonna lühend ERSE tundus oma kõlaga lihtsalt narritav ja seetõttu eelistati ERSP lühendit. Pildil NSVL esimese demokraatliku erakonna algatusgrupp. FOTO: Eesti Uudised

Kalle Muuli kirjutab sel nädalal Eesti Uudistes, kuidas kolm kümnendit tagasi sündis Molotov-Ribbentropi pakti (MRP) salaprotokolli avalikustamise nõudmisest Hirvepargi miiting ja sealt edasi Nõukogude Liidu esimene demokraatlik partei ERSP. Teises osas tuleb juttu värvikast seltskonnast, kes ERSP asutamise plaane Moskvas maailmale tutvustas ja miks vabadusvõitlejad kahtlustasid KGB provokatsiooni.

ERSP asutamise idee ei pärine siiski üheltki MRP-AEG liikmelt. Partei loomise mõtte käis esimesena välja Eesti budistliku vennaskonna 36-aastane juht Vello Väärtnõu.

Noh, Nõrguke, hakkame parteid tegema

„Noh, Nõrguke, hakkame parteid tegema,“ teatas Väärtnõu ühel 1987. aasta detsembriõhtul MRP-AEG sidepidaja Eve Pärnastekoju sisse astudes. Nõrguke oli Pärnaste hüüdnimi ajast, mil ta oma kleenukesest kehaehitusest hoolimata tervele Eesti budistide laagrile Burjaatias kahe ämbriga vett tassis.

Väärtnõu oli ka nime välja mõelnud – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Erakond. Aga selle mõtte laitis Pärnaste maha. Suurtäheline lühend nendest sõnadest – ERSE– lausa ahvatles ilkuma. Kui eesmärgiks on vastanduda komparteile, siis tuleb nimeks panna partei, mitte erakond, leidis Pärnaste. Nii jäädigi ERSPjuurde.

Kahtlustati KGB provokatsiooni

21. jaanuariks oli ERSP asutamisettepanekul neliteist allkirja. Vello Väärtnõu, Eke-Pärt Nõmm, Ärvi Orula, Eve Pärnaste, Heiki Ahonen, Erik Udam, Urmas Inno, Karin Inno, Endel Ratas, Mati Kiirend, Kalju Mätik, Rain Arjukese, Mati Vilu ja Arvo Pesti.

Tähelepanuväärsel kombel polnud allakirjutanute seas Viktor Niitsood, Jüri Adamsit, Lagle Parekit ja veel mitut tuntud vabadusvõitlejat. Eelkõige kardeti provokatsiooni. KGB oli juba sügaval stagnaajal kord ühele, kord teisele vabadusvõitlejale pakkunud suuri rahasummasid teisitimõtlejate rühmituse asutamiseks KGB kontrolli all. Väärtnõu oli küll piiriületamise eest vangis istunud, kuid temaga koos partei asutamist ette valmistama asunud Eke-Pärt Nõmm ja Ärvi Orula olid dissidentide seas täiesti uued ja seega mitte just kõige usaldusväärsemad nimed. Nad polnud isegi mitte MRP-AEG liikmed.

Moskvasse sõit

28. jaanuaril 1988 asus Tallinnast autoga Moskva poole teele üks isevärki seltskond, kelle eesmärk oli maailmale teada anda ettepanekust asutada Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei – esimene mittekommunistlik partei Nõukogude liidus.

Moskvasse sõideti selleks, et sõnum paremini Läände jõuaks.

Autos, mida jälitasid KGB sõidukid, oli kolm meest. Seltskonna eestvedaja oli Vello Väärtnõu, kuid kõige koloriitsem kuju oli kahtlemata Ärvi Orula– läänelikult riides, ülevoolavalt elurõõmus ja jutukas Viru ärikas, kes nägi välja nagu prantsuse filmitäht Alain Delon. Enam-vähem sama vurhvi elukunstnik oli ka teine parteiasutaja, 22-aastane harrastusbudist Eke-Pärt Nõmm. Tol ajal käis Nõmm erinevalt Orulast ringi veel vatijopes ja viltsaabastes, kuid piiride avanedes sai temast metalliärikas, kes armastas kalleid autosid ja glamuurset elu.

Moskva korteris toimunud pressikonverentsi põhjal kirjutatud artikkel New York Timesis.

KGB eest põgenemisel hüppas Pärt termosega lumehange

KGB laskis värvika delegatsiooni kinni pidada kohe Tallinna piiril, Maardu lähedal. Auto otsiti läbi, kuid kohvitermosesse peidetud ERSP asutamise üleskutseid ei leitud ja seltskonnal lubati edasi sõita.

Moskvas asusid saabujaid jälitama juba kohalikud KGBlased. Eke-Pärt Nõmmel õnnestus end ühes kurvis autost välja lumehange libistada ja varjuda. Kõik paberid olid tema käes. Jälitajate ehmatus oli suur, kui nad autot kinni pidades avastasid, et üks mees on puudu.

30.jaanuaril 1988 Moskvas ühe Väärtnõu tuttava korteris peetud pressikonverentsilolid kohal ajalehtede New York Times, Chicago Tribuneja Washington Postkorrespondendid. Miilitsad lahkusid sündmuspaigast kohe, kui USA telekompanii ABCkaameramees neid trepikojas filmima hakkas.

Sama päeva õhtul loeti ERSP asutamise ettepanek ette Ameerika Hääle ja Vaba Euroopa eestikeelsetes saadetes. Kuigi Pärnaste oli teate saatnud ka kõigile kohalikele lehtedele, ei avaldatud sellest silpigi.

Moskva delegatsiooni Pilistveres enam polnud

Väärtnõu, Orula ja Nõmme roll ERSP loomises jäi üürikeseks nagu sabatähe sähvatus. Partei asutajate seas 20.augustil 1988 Pilistveres neid enam polnud. Väärtnõu ja Nõmme saatis KGB maalt välja Rootsi juba veebruaris, märtsi algul järgnes neile ka Orula.

Nõmm pöördus peagi Eestisse tagasi ja suri siin ootamatult 1996. aastal. Väärtnõu tegutses aeg-ajalt ka kodumaal, kuid Orula jäigi välismaale.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga